Kohaliku omaalgatuse programm on toetusi jaganud üle 15 aasta – see algatati 1996. aastal külaliikumise programmi nime all. Sel puhul küsisime programmi Hiiumaa koordinaatorilt Kaja Sõrmuselt, milline on selle programmi panus olnud Hiiu saare ellu.
Kaja Sõrmus lõi numbrid kokku ja sai tulemuseks, et alates 1998. aastast, mil tema maavalitsusse tööle tuli ja programmiga tööle asus, on saareelu toetuseks jagatud 268 000 eurot ehk ligi 4,2 miljonit Eesti krooni.
Enamasti küsitakse kohaliku omaalgatuse programmist (KOP) toetust mitmesuguste sündmuste, nagu näiteks külapäevad ja erinevad õpitoad, korraldamiseks, rahvakalendri tähtpäevade nagu vastlapäev ja jaanipäev tähistamiseks, aga ka kogukonnale vajalike vahendite soetamiseks, kogukonnaliikmete koolitamiseks ja kohaliku arengu kavandamiseks ning kohaliku elukeskkonna parandamiseks.
Sel eesmärgil küsitakse tuge heakorratöödeks, külaplatside rajamiseks ja korrastamiseks ning seltsimajade hooldusremondiks.
Sõrmus pakkus, et kõik eelnimetatud valdkonnad on aastate jooksul enam-vähem võrdselt tuge saanud.
KOPi edulood
Ta selgitas, et KOP on suunatud eelkõige väiksematele ühendustele ja kogukondadele – kõige ehedama isetegemise toetamisele. Toetust said algusaastatel küsida ka kohalikud omavalitsused, kuid siis otsustati, et tuge vajavad rohkem siiski mittetulundusühingud, seltsingud ja sihtasutused.
Ta ei osanud öelda, millised organisatsioonid on aastate jooksul olnud suurimad rahasaajad, kuid kinnitas, et on aktiivseid ja tegusaid mittetulundusühinguid, kes küsivad ja saavad toetust igast voorust. “Samas on ka palju uusi taotlejaid ja see teeb rõõmu,” ütles koordinaator.
KOPi toel alguse saanud edulugudest tõstis Kaja Sõrmus esile palju aastaid kestnud Kõpu külade päeva. “Kõpu poolsaare külad korraldavad seda igasuvist üritust kordamööda ja see on ettevõtmine, mis seob inimesi ja paneb neid tunnetama oma juuri – oleme selliseid ettevõtmisi alati rõõmuga toetanud,” kinnitas Sõrmus.
Veel ühe eduloona märkis ta ära Hiiu Purjelaeva seltsi korraldatava igasuvise puulaevade peo, mida peetakse Sõru sadamas. “Selts on korraldanud seda juba aastaid ja osalejate hulk on kasvanud iga aastaga,” tunnustas Sõrmus.
Kolmanda eduloona nimetas ta Sõru käsitöö- ja kunstipäevi, mida korraldab MTÜ Etnobuss.
Tänavusest aastast muudatused
Tänavusest läks KOPi haldamine üle ettevõtluse arendamise sihtasutuselt kodanikuühiskonna sihtkapitalile. Seoses sellega muutusid ka programmi kord ja taotlusvormid.
Kui enne oli üks taotlusvoor kevadel ja üks sügisel ning taotlus- ja eelarvevorm kõigile ühine, siis sellest aastast jaguneb taotlusvoor neljaks meetmeks: kogukonna areng, kogukonnapärand, kohaliku elukeskkonna parandamine ja kogukonnateenused ning täiesti uue meetmena – õpiringid.
Kõigil neil meetmetel on erinev taotlusvorm. Kogukonna arengu meetmel on eraldi ka eelarvevorm, teiste meetmete puhul on eelarve taotlusankeedi sees.
“Õpiringide läbiviimiseks saab küsida toetust ainult kevadvoorus ning see on oma sisult tegevustoetus, mille kasutamise ning abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud otsustab toetuse saaja, finantsaruannet ei ole vaja esitada,” selgitas Kaja Sõrmus.
Kõiki KOPi muudatusi tuleb põhjalikumalt tutvustama reedel, 15. märtsil toimuvale infopäevale Saima Mänd, kes on KOPi koordinaator kodanikuühiskonna sihtkapitalis.
Uued taotlusvormid ja programmi kord on üleval KÜSKi kodulehel
www.kysk.ee.
