PEEP LILLEMÄGI “Hiiumaale tulin, sest kohalik Reformierakonna piirkond kutsus. Üks oluline kohtumine oligi päeva viimane, erakonnakaaslastega. Rääkisime väga avameelselt sellest, milline on praegu seis Eesti poliitikas, milliseid otsuseid Eestit tuleviku jaoks ette valmistades teha tuleks, aga ka sellest, kuidas läheb Reformierakonnal Hiiumaal,” selgitas ta.
Kuidas siis läheb Reformierakonnal Hiiumaal?
Pentus-Rosimannus: “Hiiumaal läks Reformierakonnal kevadel riigikogu valimistel väga hästi. Oma osa selles oli volikogu esimehel Aivar Viidikul, kes meie kohtumisel rääkis Hiiumaal alustatud projektidest ja arenguplaanidest. Kasutan juhust ja tänan veelkord kõiki hiidlasi, kes toetasid Reformierakonda
nii riigikogu valimistel märtsis kui ka Euroopa Parlamendi valimistel suve hakul. Olen veendunud, et kahe aasta pärast, kohalikel valimistel, on Reformierakond võitja nii Eestis tervikuna, Tallinnas kui ka Hiiumaal.”
Milliseid kohtumisi Hiiumaal veel oli?
“Minu jaoks olid ühed olulisemad kohtumised kooliõpilastega ja Hiiumaa rahvaga. Mõlemal puhul rääkisin ühest asjast. Tulevikust. Kliimamuutustest, sellest, mida need kaasa toovad ja kuidas meie kõigi elu mõjutavad. Ühe inimese kohta arvutades on Eesti kahjuks siiani üks suuremaid saastajaid maailmas. Põhjuseks põlevkivielekter. Meil on vaja ette võtta samasugune muutus, nagu kunagi digiriigile üle minnes – tiigrihüppe asemel lõvihüpe. Olen täiesti nõus presidendiga, kes ütleb, et pööre keskkonnasäästlike tehnoloogiate suunas tuleb nagunii ja esimesed, kes selle pöörde läbi viia suudavad, on edukad. Sain ka vastata ühe hiidlase murelikule küsimusele, kas tulevikus ahjuküte keelatakse. Kindlasti ei keelata. Suurem osa meie saastest tuleb ikkagi põlevkivi põletavatest elektrijaamadest.”
Kuidas kliimamuutustest nii palju tead?
“Olen selle teema vastu sügavamat huvi tundnud üle kaheksa aasta.
Hulga süvateadmisi ja praktilist vaadet andis juurde aeg, mil olin keskkonnaminister. Sellel sügisel pakuti mulle võimalust teha teine magistrikraad Ameerika Ühendriikides ja seda just kliimapoliitika teemal. Riigikogu töö kõrvalt õppida ja sessioonidel käia on küll päris keeruline, aga õppimine on osalt ka seotud sooviga maailmas hetkel ühe olulisema teema kohta süvateadmisi juurde saada.”
Kas kohtusid ka Hiiumaa ettevõtjatega?
“Jah, eelkõige just väiketootjate ja loomeettevõtjatega. Väga põnev oli kohtumine kaupluses Kala ja Võrk, kus nägin, et saarel, kuhu paljud tulevad just lootusega saada värsket ja töödeldud kohalikku kala, on see võimalus olemas. Rõõmuga kuulsin, et Hiiumaa väiketootjad on seljad kokku pannud, et ühiselt oma toodangut Eesti suurimale turule, Tallinna, viia. Huvitav ja minu jaoks uus fakt oli, et Eesti klaasitootmisele pandi alus Hiiumaal ja see traditsioon jätkub klaasikunstina.”
Kuidas Eesti ääreala, Hiiumaa, suudaks konkurentsis püsida?
“Kuulsin kohtumistel mitmel korral sellest, kui tähtsad on Hiiumaa jaoks ühendused. Loodan, et viimasel kahel aastal talvekuudel vähendatud praamireiside aeg jääb ajalukku ja kuulatakse rohkem valla ja ettevõtjate arvamust. Kindlasti on siin oluline ka kiire internet, et kaugtöö oleks päriselt võimalik. Hiiumaa trumbiks on puhas loodus, puhas toit ja puhas elukeskkond. Need asjad lähevad maailmas järjest enam hinda ja omavaheline koostöö ja loodusväärtuste väärtustamine aitavad ses osas imet teha.”
Millal jälle Hiiumaale tuled?
“Usun, et juba paari kuu pärast tuleme siia kogu fraktsiooniga. Arvan, et õiget Hiiumaa elu näebki just talvel, suvel on see rohkem suvitajate saar. Tahaksime siis rohkem teada saada suuremate ettevõtete tegevuse ja plaanide kohta. Poliitikute puhul on kõige olulisem, et ei kaoks side tegeliku eluga. Selleks on tarvis kohtuda inimestega, kuulata, mida nad elust arvavad ja milliseid otsuseid ootavad.”
Küsis PEEP LILLEMÄGI
RE Hiiumaa piirkonna esimees
