repro Insulti esineb rohkem meestel, haigestuda võivad nii nooremad kui vanemad inimesed. Insult tekib äkki ning sümptomite ära tundmine ja kiire sekkumine võib päästa elu.
Insult on äge haigus, millesse haigestub Eestis üle 5000 inimese aastas. Insuldi üks põhjus on ajuveresoone lõhkemine, mille tulemus on verevalum ajus. Enamik insultidest on aga põhjustatud ajuveresoone ummistusest verehüübe ehk trombi tõttu – seda kutsutakse ajuinfarktiks.
Veresoone ummistumise tulemusel jääb osa ajust ilma hapniku ja toitaineteta, mistõttu närvirakud saavad kahjustada ja hävivad juba mõne minuti jooksul.
Kuna aju kontrollib ülejäänud keha tegevusi, mõjutab ajukahjustus terve keha tööd. Näiteks, kui kahjustada saab ajuosa, mis kontrollib meie näo miimikat, siis tekib suunurga alla vajumine. Kui kahjustus on piirkonnas, mis vastutab käe ja jala liigutamise eest, tekib jäsemete nõrkus ehk halvatus. Kahjustada võivad saada ka teised ajuosad, näiteks need, mis kontrollivad rääkimist, nägemist, tasakaalu ja mälu.
Insuldi ennetamine
Insulti võib haigestuda igaüks meist. Insulti saab ennetada, kui loobuda suitsetamisest, alkoholist, süüa tervislikku toitu, olla füüsiliselt aktiivne. Insuldi tekkimist soodustavad mitmed haigused ja tegurid, mida on võimalik ravida. Nendest on tähtsamad kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase veres ja kodade virvendusarütmia. Viimane on üks südame rütmihäiretest, mis on ligi kolmandiku ajuinfarktide põhjuseks. Seda tüüpi insult on väga raske, sest virvendusarütmia tulemusel südamest valla pääsenud verehüüve ummistab tavaliselt suure ajuveresoone, põhjustades seeläbi ulatusliku ajukahjustuse. Virvendusarütmia sagedus vanusega rahvastikus suureneb, ulatudes kõige eakamate hulgas 15 protsendini. Rahvastiku vananemise tõttu prognoositakse arütmiaga inimeste arvu suurenemist. Virvendusarütmia tulemusel tekkivat insulti on võimalik ennetada verd vedeldavate ravimitega ehk antikoagulantidega, millega saab insuldiriski 64 protsendi võrra langetada. Kui siiani suhtuti vere vedeldajatesse veritsushirmu tõttu ettevaatusega, siis tänaseks on jõutud antikoagulantravi uude ajastusse ning loodud on ravimid, mis erakorralistes situatsioonides (näiteks rasked traumad jne) blokeerivad kiiresti – juba minutitega – vere vedeldaja toime.
Millised on insuldi sümptomid?
Insuldi puhul tuleb kiiresti tegutseda, sest iga sekund loeb. Insuldi sümptomid tekivad äkki ja need võivad inimestel olla erinevad, olenedes sellest, milline aju piirkond on kahjustatud. Inglisekeelne sõnakombinatsioon F.A.S.T. (eesti k. kiire) aitab insuldile iseloomulikke peamiseid sümptomeid meeles pidada, ära tunda ja nende ilmnemisel tegutseda.
Kui teil on kahtlus, et teie lähedasel on tekkinud insult, siis on abiks järgmised märksõnad ja kontrollküsimused:
NÄGU (ingl k face, F): Kas inimese üks näopool / suunurk on alla vajunud? Kas ta naeratada saab?
KÄED (ingl k arms, A): Kas inimene saab mõlemat kätt tõsta ja neid üleval hoida?
KÕNE (ingl k speech, S): Kas inimese kõne on segane?
AEG (ingl k time, T): Selliste sümptomite ilmnemisel tuleb kiiresti tegutseda. Helistage viivitamatult telefonil 112! Kui see ei ole võimalik, siis viige inimene haiglasse nii kiiresti kui võimalik.
Enda puhul tasuks jälgida järgmisi sümptomeid: järsk tuimus või nõrkus, eriti ühel kehapoolel; järsult tekkinud probleemid rääkimisel või kõnest arusaamisel; järsult tekkinud probleemid nägemisega, kahelinägemine; järsult tekkinud probleemid kõndimise või tasakaaluga; järsk pearinglus või äkiline tõsine peavalu teadaoleva põhjuseta. Ka nende sümptomite tekkimisel tuleb kiiresti tegutseda, sest insult on erakorraline seisund.
Kiirabi toimetab insuldi tunnustega inimese kiiresti haiglasse, kus vastunäidustuste puudumisel on 4,5 tunni jooksul haigestumisest võimalik veresoont ummistav verehüüve ravimiga lahustada. Isegi kui sümptomid ära kaovad, on kohene arsti poole pöördumine oluline. Mida kiiremini ravi ja insuldi ennetusega alustada, seda vähem kahju jõuab see teha!
Haiguse tõsidusest ja koormusest ühiskonnale räägitakse palju, sest ligi kolmandik insulti haigestunutest sureb esimese kuu jooksul ja kolmandik ei parane täielikult. Haigestumine on eriti suur eakatel, kuid võib tekkida ka tööealiste inimeste hulgas, noortel ja isegi lastel.
Kui insulti haigestumine püsib enam-vähem samal tasemel, on insulti suremus Eestis aastatega vähenenud. Kui 2008. aastal suri insulti 1575 inimest, siis 2013. aastal 1208 ning 2015. aastal 856 inimest.
Kui vaatame laiemaid mastaape, siis kogu maailmas saab üks inimene kuuest oma elu jooksul insuldi ja iga kuue sekundi järel sureb keegi insuldi tõttu.
Prof Janika Kõrv
Tartu Ülikooli kliinikumi neuroloog
