Amet kalmistu teele erandit ei tee

Pühalepa kalmistule viiva kruusatee korras­hoiu eest vastutab maanteeamet, mille ametnike jaoks on kalmistutee tee nagu iga teinegi.
Hingedepäeva, 2. novembri lähenedes on päevakorda tõusnud kalmistule viivad teed. Kirjutasime lehes auklikust teest, mis viib Kärdla kalmistu juurde. Pühalepa osavallavanem Liili Eller lubas samas lehes, et hingede­päevaks tehakse tee siledamaks.
Seepeale helistas toimetusse Milvi Praakel, kes kurtis, et samamoodi auklik on ka Pühalepa kirikust kalmistuni viiv ja riigile kuuluv kruusatee.
“Kõige suurem mure on Kerema tee seisukord ja vanade puude olukord teel Vanapagana kivi juurest kalmistuni,” selgitas Praakel.
“Kõige imelisem variant oleks kõigi kalmistu külastajate ja selle tee kasutajate jaoks, kui antud teelõik asfalteerida,” pakkus ta ka lahenduse.
Vaidla: Tee vastab seisundinõuetele
Pühalepa–Kerema kruusa­tee kuulub riigile ja riiki esindab maanteeamet. Ameti lääne regiooni teehoiu osakonna juhataja Hannes Vaidla selgitas, et riigi­teede korrashoiul lähtutakse majandus-ja taristuministri määrusest. Selles on kirjas tee seisundinõuded, millele see peab vastama. Kruusatee puhul on nendeks näiteks tee põikprofiil, kruusa­vallide olemasolu tee servas, roobaste ja ebatasasuste, sh ka aukude maksimaalne lubatud sügavus, sõidutee külgnähtavus jms.
“Päringust kahjuks ei selgu kuupäev, millal olukord oli kirjeldusele vastavalt häiriv, kuid lisan teehooldaja selgituse riigitee 12167 Pühalepa–Kerema kohta,” kirjutas Vaidla. “Olukord teel (16. okt 2019) – kruuskattega osa km 0,44–3,77 üldiselt sile, esineb üksikuid auke sügavusega 2–3 cm, lehed teel. Viimati hööveldasime 9. okt 2019 kell 13:30–15:00 (höövel 3855TA). Tee vastab seisundinõuetele,” edastas ta ASi Tariston kontrolli tulemuse.
Küsimusele, kas eelnimetatud kruusatee katmine mustkattega tuleks kõne alla, vastas Vaidla, et kaetavad kruusateed valitakse teatud metoodika alusel.
“Katete ehitamine toimub vastava valikumetoodikaga, mis laieneb kogu riigi kruusateedele ja arvestab erinevaid parameetreid nagu liiklussagedust, raske­liiklust, tolmu mõju teeäärsetele majapidamistele ja nii edasi,” selgitas Vaidla. Vastavalt sellele tekib üleriigiline pingerivi katete ehitamiseks ja selle alusel neid ehitatakse.
“Kuna antud riigitee kruusa­tee lõigul on liiklus­sagedus alla 50 auto/ööpäevas, siis hetkel ei mahu see lõik kruusateedele katete ehitamise objektide põhi­nimekirja,” oli Vaidla vastus.
Lisaküsimusele, kas võiks võtta arvesse, et tegemist on kalmistule viiva teega, Vaidlalt lehe tükkimineku ajaks veel vastust ei tulnud.
Hiiu Lehte nõustanud asja­tundja nentis, et teede investeeringuid otsustavad noored inimesed, kes kalmistul ei käi.
Pühalepa osavald on eriline selle poolest, et mitmel pool toovad riigi kruusa­teedele korraliku mustkattega vallateed. Kohalike teede remondi oma südameasjaks juba endine Pühalepa vallavalitsus, kasutades selleks muuhulgas ka Partsi kruusa­karjääri keskkonnatasusid.
“Pühalepa vallal oli väga korralik tulubaas, mida kasutasime heaperemehelikult investeerides alati lähtuvalt noortest peredest ja lastest. Ka valla teed kuuluvad sellesse rubriiki, tahab ju iga pere, noor või vana, liigelda korras teel ja seda saavad kasutada ju kõik,” ütles Hiiumaa vallavolikogu liige Antti Leigri.
Leigri, kes kuulus ka endise Pühalepa valla volikogusse, viitas ka positiivsetele arengutele märkides, et üks riigile kuuluv maanteelõik, Tubala–Palade on nüüd mustkatte all: “See on suur asi!”