Connect with us

Uudised

Direktor: Koolis õpitakse hiidlaseks olemist

Argo Nurs
Kärdla põhikoolis algas see sügis uut moodi – koolilapsel on rohkem vabadust olla loov, aga on ka kohustus võtta suurem vastutus. Mitmekesise hariduse nimel tuleb kooli­juhilgi tublisti pingutada. Teist aastat ametis direktor Margit Kagadze rääkis uuendustest koolis ja sellest, kuidas koolipere need vastu võtnud.
Mida uut on õpilastel sel kooliaastal oodata?
Margit Kagadze: Uusi ainetunde on mitmeid. Hiiumaa tunnis tegeleme süvendatult kodukoha tundmaõppimise ja hiidlase identiteedi tugevdamisega. Koostöö Hiiumaa muuseumi ja looduskeskustega avardab võimalusi. Eriti tänulikud oleme Helgi Põllole, kes Hiiumaa tunniks jaganud meile palju häid soovitusi. Lisaks informaatika­tundidele pakume esmakordselt ka robootikat. Kärdla põhikool kuulub liikuma kutsuvate koolide võrgustikku ja seetõttu on erinevaid liikumisõpetuse vorme meil rohkem. Tänavu stardime esmakordselt ka ettevõtlusõppe ja karjääriõpetusega. Õpilasi on ees ootamas ettevõtete külastused, töövarjupäevad, äriideede koostamine ja nende mahamüümine. Karjäärivalikute tegemist toetame, külastades erinevaid koole selleks, et noored hakkaksid juba põhikoolis tõsisemalt mõtlema tulevase eriala peale. Lisaks uutele õppeainetele on Kärdla koolis ettenähtud miinimumist rohkem tunde planeeritud eesti keelele, matemaatikale ja B-võõrkeelele, mis on vene või saksa keel. Kuna Hiiumaa kuulub UNESCO biosfääri programmialasse, siis oleme suurendanud ka loodusõpetuse tundide mahtu ja tegeleme eraldi arenguteemadega.
Lapsevanemana olen lapse päevikus märganud täiesti teistmoodi õppevorme, milliste uuendustega on õpilased meelsamini kaasa läinud?
Sageli õpitakse klassiruumist väljas, kas raamatukogus, muuseumis, koolihoovis, linna­pargis, mere ääres või metsatukas. Sel õppeaastal soovime võimalikult palju õpilasi ja kooli töötajaid vahetundides ja miks mitte ka ainetundides õue saada. Koolihoovi on juba paigaldatud mõned lisavahendid aktiivseks tegutsemiseks. Tartu Ülikooli liikumislabori uuringud kinnitavad, et värskes õhus viibimine ja aktiivne liikumine parandab õpivõimet, motivatsiooni, tagab parema tunnirahu ja mõjub positiivselt omavahelistele suhetele. Oleme mõelnud ka sellele, kus võiksid koolimajas olla need kohad, kus õpilane saab soovi korral olla rahulikult omaette, teha segamatult õppetükke või lihtsalt pidada vaikset vahetundi. Valmis lahendusi meil veel ei ole. Tegeleme igapäevaselt sellega, et kooli füüsiline keskkond ja õhustik toetaks iga õpilase arengut.
Mida on koolilapsele õnneks vaja?
Seda tuleks laste endi käest küsida, sest õnneretsept võib igaühel olla unikaalne. Mulle tundub, et koolilapsel võiks olla piisavalt vabadust olla loov ja ta vajab enda ümber inimesi, kes temasse usuvad. Nii õpib noor endasse uskuma ja julgeb vastutust võtta. Jõukohased väljakutsed ja ühine pingutus kingivad eduelamusi, mida vajab iga koolipere liige õpilasest koolijuhini.
Kuidas hoida õnnelikena õpetajaid ja haridus­töötajaid?
Õnnelikuna aitab tunda see, kui saad teha tööd, mida armastad, mis tuleb sul hästi välja ja millel on tähendus nii sulle kui ühiskonnale. See on miski, mille pärast hommikul silmad avada ja olla valmis reipalt edasi liikuma. Miski, mis annab elule ja tegutsemisele tähenduse, mis paneb silmad särama ja toob naeratuse suule. Igaüks saab ise selle tähenduse enda seest üles otsida. Koolijuhi roll on olla suuna­näitajaks, innustajaks, kooliperele arendava kesk­konna tagajaks ja koostöösildade loojaks. Õpilaste koolirõõm ja rahulolu on väga seotud sellega, kuidas õpetajad ja teised koolitöötajad ennast koolis tunnevad. Särasilmne, pühendunud ja õppijat toetav koolitöötaja suudab kindlasti koolirõõmu elavana hoida. Hea eeskuju on ka see, kui täiskasvanud ise koolipinki astuvad – näiteks tänavu õpib ülikoolis kuusteist Kärdla kooli töötajat. Oleme päriselt üks õppiv organisatsioon. Kärdla põhikoolil on kolm väärtust: olla loov, olla sõbralik ja olla õpihimuline. Usume, et nende järgimine aitab luua hea keskkonna, kus on hea nii õppida kui õpetada.
Mida arvate lõpueksamite kaotamise plaanidest?
Eksamite säilitamise või kaotamise teema puhul tuleb esmalt küsida, mis on ühe või teise otsuse eesmärk. Kindlasti leidub mõlema versiooni kohta poolt- ja vastuargumente. Kärdla põhikooli kollektiiv ei ole selle teemaga süvitsi veel tegelenud. Isiklikult usun, et midagi hullu ei juhtu, kui riigi poolt hindelisi lõpu­eksameid põhikooli lõpus ei tehta. Kool saab ise kollektiivis kokku leppida, mille alusel me saame öelda, et õpilane on nõutavad õpitulemused põhikooli lõpus omandanud. Seda tuleks hinnata jooksvalt igapäevase õppetöö pinnalt. Senisest enam tuleks õpetada eneseanalüüsi, et õpilane ise suudaks välja tuua oma tugevused ja nõrkused ning sealt edasi teha teadlikke valikuid ka edasiõppimise kohta. Paar lõpueksami hinnet ei anna minu arvates tervikpilti sellest, kuivõrd on õpilane põhikooli materjali tegelikult omandanud ja valmis uuteks valikuteks. Kui esimese klassi õpilastel uuritakse kooli­küpsust, siis põhikooli lõpus võiks olla nii-öelda välja astumise vestlus. Koolijuhina tahan olla kindel, et igal koolilõpetajal on siht silme ees ja mõte peas, mis saab temast edasi. Nimetagem seda küpsusvestluseks. Nõnda võtaks noor inimene suurema isikliku vastutuse oma järgmiste otsuste üle, kuna enam ei piisaks vaid oodatud eksamihinnetest.
Kuidas suhtute koolide edetabelitesse ja milline on Kärdla kooli positsioon selles tabelis?
Ma ei poolda seda, kui koolide headust hinnatakse pelgalt eksamitulemuste järgi. Võin ausalt tunnistada, et sellest johtuvalt ei ole ma kursis ka Kärdla kooli positsiooniga nendes tabelites. Koht edetabelis ei pruugi kajastada seda, kui palju tegelikult koolis pingutatakse iga õpilase toime­tuleku heaks. Analüüsida võiks hoopis seda, millise potentsiaaliga lapsed kooli tulevad ning kuidas on kool suutnud õpilases peidus olevaid ressursse kõige paremini ära kasutada. Põhikoolis tehakse head tööd siis, kui koostöös koduga suudame toetada iga õpilase arengut parimal võimalikul viisil, et temast kasvaks loominguline, ettevõtlik, õpihimuline, oma kodusaart armastav ja terveid eluviise väärtustav noor, kes tuleb toime kaasaegses maailmas.
Kuidas läheb senistel koolilõpetajatel?
Elan kaasa nii neile noortele, kes jätkavad oma haridusteed Hiiumaal kui ka nendele, kes õpivad mandril. Loodan, et ühel või teisel moel saavad nad kõik kodusaare hüvanguks kunagi oma panuse anda. Koolijuhina unistan tugevast vilistlaskogust, kes saab olla oma koolile toeks, suunanäitajaks ja eeskujuks praegustele õpilastele.
Kas õpilaste arv kasvab või kahaneb?
Kärdla koolis on õpilaste arv kasvutrendis. Järelikult meid usaldatakse ja me peame andma endast parima, et laste koolitee oleks tähenduslik ja koolirõõm säiliks.
Milliste muredega kooli­juht kõige sagedamini silmitsi seisab?
Esimesel oktoobril saab täis minu esimene tööaasta kooli­juhina. Selle aja jooksul on laual olnud erinevaid teemasid. Muresid on ka olnud, aga rõõme on rohkem. Kõige enam mõtlen sellele, kuidas luua koolikeskkond, kuhu tahavad tulla ja kus tahavad olla nii õpilased kui kõik kooli­töötajad. Koolikultuuri kujundamine ja ühiste väärtuste järgi tegutsemine ongi kõige suurem väljakutse.
Kuidas sujuvad uue koolimaja ettevalmistused?
Kool on endiselt sama koha peal ja ehitustegevust sel õppeaastal veel ei paista. Praegu käivad läbirääkimised võidutöö autoritega, et leida parimad ruumilahendused. Püütakse arvestada nii kooli­pere soove, päästeameti nõudeid, valla rahalisi võimalusi kui arhitektide nägemust kaasaegsest koolihoonest. Ajagraafik on pingeline, kuid iga kulutatud minut on seda väärt, et saarele kerkiks üks kaasaegne õppehoone. Tänan kõiki õpilasi, lapsevanemaid ja koolitöötajaid, kes on osalenud uue koolimaja ideekorjes ning valla arhitekti Kaire Nõmme, kes hoiab kooli pidevalt kursis jooksvate arengutega. Hea kool sünnib koostöös.

Veel lugemist:

Uudised

Politsei-ja piirivalveametile tehtud teate kohaselt on tänaseks endine Kärdla osavallavanem Aivar Viidik kahe viimase kuu jooksul kasutanud kahel korral isikliku auto tankimiseks kütusekaarti, mis...

Uudised

Paar kuud kestnud remonditööde järel on Kõpu suvepood avamiseks valmis. Coop Hiiumaa juhataja Kaja Antons ütles, et kauplus plaanitakse avada kolmapäeval, 22. mail. Müüjatena...

Uudised

Hiiumaal on üle nädala püsinud paigal eriti haruldased linnud kaugelt Kanadast – kaks väikest lumehane (Anser rossii), kes seltsivad rändel olevate hanede ja lagledega....

Uudised

Kärdlas peetud Lääne-Eesti provintsiteatrite festivalil said üheteist trupi seas laureaadiks ka Salme Vallateater ja Taritu Tubateater. Hiidlaste endi Naaditeater tõi Kärdla kultuurikeskusesse ka täismaja...