Olen kaua mõelnud meie, eestlaste kehvast liikluskultuurist. Eriti paneb mõtlema möödasõitude rohkus, mis on palju suurem kui Soomes, Itaalias, Portugalis, Tenerifel või Kanadas. Osa möödasõite on üliohtlikud ning tihti lõppevad raskete avariide ja surmaga. On ka absoluutselt ohutuid möödasõite, kuid need on enamasti täiesti kasutud – üks BMW sõidab Opelist mööda ja kohe on ta mõne Audi või Nissani taga jälle kinni. Kui tõesti eesliiklejaid ei ole, jõuab möödasõitja Haapsalust Tallinna sõites minuti või paari võrra varem kohale. Mida selle minutiga peale hakata? See on mõttetu ajavõit, kui tegu pole just lennuki peale kiirustamisega.
Olin ühes meeldivas seltskonnas, kus jutuks tulid liikluskultuur ja möödasõidud. Äkki ütles üks kena naisterahvas: “Aga kui möödasõitja ei taotlegi ajavõitu?”
Jah, tõepoolest! Äkki sunnib eesliiklejast mööda sõitma hoopis mingi muu asjaolu? Mis see siis on?
Vana raamaturiiulit koristades sattusin paksule pehmes köites raamatule, mille nimi “Miks me tülitseme” ja autoriks filosoofiadoktor Maureen Kirby Lassen. Kirjastus Pere ja Kodu trükkis selle juba 2004. aastal.
Olen lugenud mitmeid eneseabiraamatuid ja suur osa neist on jätnud mind üsna külmaks, aga dr Lasseni
raamat oli teistsugune – raskevõitu küll, kuid konkreetne. Ei mingit nämmutamist, vaid inimeste iseloomu ja suhtlusstiilide üksikasjalik analüüs.
Suhtlusstiilid jagunevad kolmeks: sundimatu, ärev ja eemalolev.
Sundimatud suhtlejad, keda on inimkonnas ligikaudu 60 protsenti, peavad iseend normaalseks ja väärtuslikuks inimeseks, saavad enamasti ise hästi hakkama, kuid ka abipalumine ei tekita mingeid probleeme. Teistest sõltumine või teiste sõltumine temast endast selliseid inimesi ei häiri.
Äreva suhtlusstiiliga inimesed, keda on umbes 15 protsenti, kahtlevad endas ega tunne end nii väärtuslikena kui teised. Tihti on nad väga emotsionaalsed, kuid ka teisest sõltuvad. Nad ei pea oma vajadusi nii tähtsateks, kui seda on teiste inimeste vajadused.
Eemaloleva suhtlusstiiliga inimesi on 25 protsendi lähedal ja nad peavad end tihti teistest paremateks. Nad arvavad, et nende endi vajadused on teiste vajadustest tähtsamad. Nad eelistavad ise kõigega hakkama saada ja abi ei palu. Oma mõtteid ja tundeid nad teistele ei avalda. Nad hoiavad enamike inimestega distantsi ega taha kellestki sõltuda.
Tundsin üht tuttavat, eemaloleva suhtlusstiiliga meest. Ta ostis enda perele eramaja ja hakkas seda remontima. Töö kõrvalt tegutsedes läks remondi peale tohutu aeg, kuid sõprade abipakkumised lükkas ta otsustavalt kõrvale. Enne, kui maja köök korda sai, pidi abikaasa perele kuus aastat toanurgas väikesel elektripliidil toitu valmistama.
Võimalik, et küsite: mis on nendel suhtlusstiilidel pistmist möödasõitudega?
Arvan, et eemaloleva suhtlusstiiliga autojuht ongi tüüpiline möödasõitja, sest teise auto järel sõites tunneb ta end sõltuvana eessõitjast ja seda, et ta kellestki sõltub, ei salli ta silmaotsaski.
Nii et hoidke eemaloleva suhtlusstiiliga autojuhist eemale – nad lihtsalt arvavad, et on sinust paremad, sinu arvamus neile ei loe ja sinu taga nad juba sõitma ei hakka.
Ain Einberg
autojuht
