Seitsme kuuga on Eestis uppunud juba 27 inimest, neist kaheksa juulis. Hiiumaal uppus aprillis üks inimene. Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuhi Maris Mooritsa sõnul oli tegemist 51aastase mehega, kes oli joobes olekus kalastama läinud kinnikasvanud veekogu äärde. “Isiku surma põhjuseks oli küll alajahtumine, mitte uppumine, kuid kuna isik leiti veekogu ääres madalas vees lamamas, arvestatakse see siiski uppumissurmana,” selgitas Moorits.
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on tänavu uppunute seas veelgi suurenenud meeste osakaal. Kui mullu seitsme kuuga uppunutest oli mehi 88 protsenti, siis selle aasta seitsme kuuga uppunutest olid suisa 92,6 protsenti meesterahvad.
Uppunute keskmine vanus oli 55 eluaastat. Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala ütles, et nende selle aasta veeohutuskampaania seadis fookusesse just nimelt vanemad inimesed, kuna eelmisel aastal kasvas uppumissurmade puhul hüppeliselt just eakate inimeste osakaal.
“Meie jaoks on igal juhul selgelt välja joonistunud riskigrupp, kes veeõnnetustesse sattuvad – vanemad inimesed, eeskätt just meesterahvad,” tõdes Virkala, et probleem jätkub ja vajab tähelepanu.
Ühtlasi tuletab päästeamet kõigile meelde, et alkohol ja veekogu ääres viibimine ei käi kokku! “Purjus inimene ei pruugi osata hinnata olukorra ohtlikkust, mistõttu on oluline, et lähedal viibivad inimesed oleksid tähelepanelikud ja sekkuksid enne, kui on hilja,” ütles Mikko Virkala.
Mooritsa sõnul osutub ohtlikuks ka pohmell ja nõrk joove. “Alkoholi tarvitanu väsib kiiresti, lisaks tekivad reflektoorsed südamevereringesüsteemi talituse häired. Kiiresti võib tekkida alajahtumine ja jäsemete verevarustus võib järsult halveneda,” selgitas Maris Moorits.
