erakogu Erakordset infot läksid kontrollima keskkonnaagentuuri (KAUR) hundispetsialist Marko Kübarsepp ja keskkonnainspektsiooni Hiiumaa büroo juhataja Marek Põld. Kohapeal tegid nad paikvaatluse ja vestlesid kannatanuga.
“Sündmuskoha ülevaatusel ei leitud ühtegi asitõendit või viidet, mis oleks võinud anda aimu hundi ründest,” ütles Kübarsepp saadetud pressiteates. “Kui see oleks olnud tõesti hundi rünne, olnuks tegu väga haruldase ja erakordse juhtumiga,” lisas ta.
Kübarsepa sõnul oli tulemus ootuspärane: “Kui võtta aluseks Soome statistika, siis on ka sealsed hundirünnaku teated osutunud hiljem koerte rünnakuiks.”
Ta selgitas, et Soomes on sellisteks juhtumiteks välja töötatud kindel käitumisreeglistik: metslooma rünnakute puhul võetakse haiglas kannatanu haavast alati ka DNA proov, mille järgi saab tegeliku ründaja välja selgitada.
Väidetava hundirünnaku ohvriga vestelnud Kübarsepp ütles, et paanikaks pole mingit põhjust, sest hunt ise niimoodi inimesega kontakti ei otsi ja teda ründama ei tule.
Enamus meediakanaleid esitles juhtumit algselt üsna kriitikavabalt tõe pähe. Teemat kajastas ka Hiiu Leht, kuid n-ö küsimärgiga. Tänu jahimehele, kellega loo kirjutamise ajal konsulteerisime ja kes ütles ka sündmuskohal käimata, et hunt mingil juhul nii ei käituks.
