Maanteeamet hämab talvist sõiduplaani põhjendades, miks ei saa Hiiumaa liinil talvel tööpäeviti teha kuut väljumist kummastki sadamast, kord on takistuseks ilmaolud, kord raha.
Esimest korda vähendati parvlaevade nn põhireiside arvu kuuelt viiele mullu jaanuaris. Novembris, kui ähvardas korduda mullune stsenaarium, saatis Hiiumaa vald majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ning maanteeametile pöördumise, milles väljendas ettevõtjate ja kogukonna ootust hoida Heltermaa–Rohuküla parvlaevaliini sõiduplaanis ka südatalvel vähemalt 12 reisi päevas, kuus kummaski suunas, nagu see on kevadest sügiseni.
Kirjas põhjendas vallavanem Reili Rand, et laevade väljumisaegade muudatus kolmeks talvekuuks lööb uppi ettevõtjate tavapärased logistikaahelad ja kokkulepped. Samuti tuleb ümber korraldada parvlaevade järgi sätitud bussiliiklus nii Hiiu- kui ka Läänemaal, mis omakorda avaldab mõju ja tekitab rahulolematust ka bussireisijates.
Ilm või raha?
Detsembri algul ütles maanteeameti ühistranspordi osakonna juhtivekspert Mika Männik ERRile, et jaanuarist ei saa tööpäeviti teha Rohuküla–Heltermaa liinil kuut väljumist kummastki sadamast keeruliste navigatsioonitingimuste tõttu: “Tugevad tuuled, jää tekkimine ja kõik see seoses kitsa faarvaatriga [laevatee – toim] loob olukorra,
kus seda suvist graafikut ei ole võimalik pidada,” ütles Männik.
Sel nädalal ütles maanteeameti peadirektori asetäitja liiklusohutuse ja ühistranspordi alal Meelis Telliskivi Hiiu Lehele, et põhjuseks on raha. Telliskivi viitas, et 12. detsembril võeti riigikogus vastu 2019. aasta riigieelarve, kus on veetranspordile planeeritud sama summa, mis oli planeeritud 2018. aastal.
“Sellest tulenevalt on Hiiumaa parvlaeva reiside arv selle aasta talveperioodil sama, mis eelmisel aastal. Reiside arv võrreldes eelmise aastaga ei ole vähenenud. Maanteeamet saab tellida TS Laevadelt liinireise Hiiumaa ja mandri vahel täpselt nii palju, kui riigieelarves on selleks vahendeid,” kirjutas Telliskivi lehele saadetud selgituses.
Dotatsiooni jääb ülegi
Detsembris ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda Hiiu Lehele, et 2017. aastal jäi 600 000 eurot parvlaevaühenduse toetust üle.
Kui arvestada ainult lepingus kirjas olevat reisitasu, mis Hiiumaa liini puhul on 634 eurot, saaks selle ülejäägi eest Rohuküla–Heltermaa liinil tellida enam kui 900 lisareisi. Võrdluseks, et Virtsu–Kuivastu reisitasu on odavam, 208 eurot. Näiteks 2017. aastal tegi TS Laevad Hiiumaa liinil 5272 reisi, mandri ja Muhumaa vahelisel liinil 14 855 reisi.
Kui 2017. aastal oli toetus parvlaevaühenduse pidamiseks mandri ja Saaremaa ning mandri ja Hiiumaa vahel
17,2 miljonit, siis tänavusest riigieelarvest saab OÜ TS Laevad toetust 17,6 miljonit eurot. (Eelmisel aastal oli toetus lisalaeva võrra erakorraliselt suurem, 20,9 miljonit.)
Tänavuses riigieelarves on kirjas, et ka 2018. aastal jäi parvlaevaühenduse dotatsiooni üle: “Muutus [toetussumma kasvas – toim] seoses ühistranspordi korraldamise üleüldise protsessi lõpule viimisega 2019. aastal ning võimalusega kasutada 2018. aastast üle kantud vahendeid kasvanud nõudluse tagamiseks parvlaevaühenduse 2019. aasta suvisel perioodil.”
Reedel ja pühapäeval saab sõita küll
Küsimusele, mida tehti 2017. aasta ülejäägiga, Ruuda ei vastanud, 2018. aasta kohta ütles, et maanteeameti ühistranspordi kasutatud summad selguvad lähiajal, kui saabuvad kõik tellitud teenuste arved. “Siis ühtlasi saab maanteeamet kinnitada ka täpse jäägi summa,” lisas Ruuda.
Ka küsimusele, kelle otsus on, et 2018. aasta ülejääki saab kasutada ainult suveperioodil ja miks seda ei saa kasutada talvisel ajal, et tööpäeviti oleks Hiiumaa liini sõiduplaan tihedam, Ruuda ei vastanud. Vihjas vaid, et küsimus on eelkõige talvises navigatsioonis, mitte niivõrd dotatsioonis, põrgatades sellega küsimuse tagasi laevafirma ja tellija ehk maanteeameti suunas.
Ka see põhjendus ei pea hästi vett. Kuidas õnnestub laevafirmal ületada kõik talvised ilma poolt loodud navigatsioonitakistused reedeti ja pühapäeviti? Nimelt on TS Laevad parvlaevadel mõlemal eelnimetatud päeval kummastki sadamast isegi seitse väljumist, tööpäeviti aga kuut reisi teha ei suudeta.
Kommentaar
Hiiumaa valla juhid on osalenud töönõupidamistel MKMi, maanteeameti ja TS Laevade esindajatega alates Hiiumaa valla moodustamisest. Koostöös kohalike ettevõtjatega oleme neile esitanud omapoolse n-ö soovide või ka nõudmiste paketi, et regulaarne, stabiilne ja kindel praamiühendus Hiiumaaga oleks tagatud aastaringselt. Meie soovid on olnud: 1. Rukki kanali süvendus, 2. Täiendavad kaldarambid Rohuküla ja Heltermaa sadamasse ja 3. Aastaringne põhigraafik, mis sätestaks miinimumina kuus väljumist päevas ühest sadamast.
Nn talvegraafiku kohta andsime maanteeametile ja vedajale vähemalt aasta tagasi eraldi märku, et nad selle probleemi uueks ehk praeguseks hooajaks lahendaks. Paraku saime lahenduste asemel talve hakul teada tervest reast ilmaga seotud takistustest, miks talvel ei saa jätkata tavagraafikuga e kuue väljumisega päevas. Raha teema tuli esimest korda jutuks alles 20. detsembri kohtumisel Meelis Telliskiviga, kes märkis, et maanteeameti eelarve on “pingeline”. Siiski lahkusime kokkuleppega, et nii maanteeamet kui vedaja otsivad võimalusi tihedama graafikuga jätkamiseks.
Paraku on edasine seis kujunenud selliseks, kus hoolimata märgukirjadest ja Hiiumaa valla poolsest survest ei näita MKM ega maanteeamet mingit huvi üles küsimus lahendada.
Aivar Viidik
Hiiumaa vallavolikogu esimees
