Euroopa Komisjon võib juba lähiajal kanalisatsioonitrahvi määramise taotlusega lagedale tulla.
“Nõuetele mitte vastavate reoveemahutite kasutamisega kaasneb otsene oht nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele, sest lekkivatest reovee kogumise mahutitest jõuab puhastamata heitvesi põhjavette ning võib põhjustada põhjavee reostust,” ütles keskkonnaameti veeosakonna nõunik Raili Kärmas Eesti Päevalehele.
Etteheited puudutavad ka Kärdlat, sest see on üks seitsmest Eesti asulast, kus ei koguta reovett täielikult. Lisaks Kärdlale on puudulik kanalisatsioon ka Narva-Jõesuus, Arukülas, Murastes, Türisalus, Vääna-Jõesuus ja Keila jõe reoveekogumisalal. Neis asulates on kokku ligikaudu
11 500 majapidamist, millest ühiskanalisatsiooniga liitumata umbes 6700.
Ehkki on kulutatud sadu miljoneid eurosid, et kõigi Eesti suuremate asulate majapidamised saaksid ühiskanalisatsiooniga ühendatud ja reovesi enam loodusesse ei jõuaks, pole soovituga kogu Eestis lõpule jõutud.
Juuni alguses tuletati keskkonnaministeeriumile Brüsselist meelde, et Eestile anti 2016. aasta detsembris formaalne hoiatus, et kanalisatsioonisüsteemide rajamisega tuleb kiirustada. Nüüd hakkab aga kannatus katkema ja välja saadeti nn põhjendatud arvamus, mis on viimane samm enne kohtusse pöördumist.
Sedastatakse, et olukord pole tekkinud rahapuudusest, sest Euroopa Liit on reovee nõuete täitmiseks eraldanud Eestile hiiglaslikke summasid. Eelmisel eelarveperioodil 630 miljonit eurot ja sel 140 miljonit eurot, mis teeb kokku 770 miljonit eurot.
Kärmase sõnul sõltub raha kasutamine kohalike omavalitsuste ja vee-ettevõtete initsiatiivist ning võimest projekte koostada ja raha taotleda.
Keskkonnaministeeriumi andmetel on Eestis praegu pooleli kanalisatsiooniprojekte 54 miljoni euro eest. Kärdla projekt maksab ministeeriumi andmeil 1,96 miljonit eurot.
