29. mail tähistati kogu maailmas voodimärgamise päeva. Voodimärgamine (kasutatakse ka mõisteid öine uriinipidamatus või enurees) on kontrollimatu uneaegne uriinileke, mis on lapseeas palju sagedasem probleem, kui arvatakse.
Uuringud on näidanud, et neljandik nelja aasta vanustest lastest märgab vahetevahel voodit, seitsmendal eluaastal esineb öist voodimärgamist 5–10 protsendil lastest ja kümnendaks eluaastaks on enureesi esinemissagedus langenud 5 protsendini. Aasta jooksul õpib oma urineerimist kontrollima ligikaudu 15 protsenti voodimärgajatest.
Voodimärgamine on paljudele peredele nn tabuteema, millest rääkida ei taheta, kuid selle emotsionaalne mõju lapsele ja perekonnale võib olla märkimisväärne. Enureetikute seas läbiviidud arvukad uuringud on näidanud, et neil lastel esineb piinlikkustunnet ja ärevust, samuti võib langeda enesehinnang. Enureesi esinemine mõjutab laste elukvaliteeti ja edukust koolis.
Voodimärgamise põhjused
Voodimärgamise põhjuste selgitamisega tuleks hakata tegelema alates viiendast eluaastast. Üksikuid voodimärgamise episoode esineb selles vanuses enamikul lastel, kuid enureesist saab rääkida, kui laps märgab voodit vähemalt kaks korda nädalas ja märgamine on kestnud vähemalt kolm kuud.
Enureesi tekkepõhjused on erinevad. Näiteks mängib suurt rolli pärilikkus – kui mõlemal vanemal on lapseeas olnud öine enurees, avaldub see pere lastel ligikaudu 77 protsendil juhtudest, ühe vanema enureesi korral 44 protsendil juhtudest. 15 protsendil lastest võib enurees avalduda ka siis, kui vanematel ei ole seda esinenud.
Enureesiga lapsed on enamasti väga sügava unega ja neid ei ärata täitunud kusepõis ega ka voodisse urineerimine. Uuringud on selgitanud, et osal enureesiga lastest toodab organism öösel suures koguses uriini, mis ületab kusepõie mahtu. See on omakorda tingitud antidiureetilise hormooni (ADH) ebapiisavast öisest eritumisest. Oma osa on siin ka lapse vedelikutarbimise harjumustel – kui laps tarbib hommikul ja koolipäeva jooksul vähe vedelikku, siis jõuab ta koju janusena ning joob suurema osa päevasest vajalikust vedelikukogusest suhteliselt lühikese aja jooksul, mis jääb koolist naasmise ja magamamineku vahele.
Enureesi puhul soovitan pöörduda esmalt perearsti poole, kes aitab põhjused välja selgitada ning nõu anda, kas laps ravi vajab.
Nõuanded voodimärgamise ennetamiseks ja raviks
Enureesi ravi alustamise eesmärk on vähendada lapsel esinevat häbitunnet ja ärevust ning lapsevanemate frustratsiooni. Pereliikmed, kellel lapseeas on olnud uriinipidamatus, peaksid oma kogemust lapsega jagama ja teda moraalselt toetama.
Voodimärgamise ravis on näidanud positiivset tulemust alarmaparaadi ja mõningate ravimite kasutamine. Öise enureesi aktiivravi ei soovitata alustada enne kuuendat eluaastat. Viiendal eluaastal võiks ravi alustada uroteraapiaga, mis on alati suunatud vanemale ja lapsele koos. Ravi olulised komponendid on positiivne suhtumine ning “kuivale” olekule orienteeritud motiveerimine – selle ravimeetodi oluline element on lapse premeerimine kuivade ööde eest. Enureesiga lapsi aitab lapsevanemate hooliv ja kannatlik suhtumine, karistus ei oma ravis mingit rolli.
Enurees on väikese lapse suur mure, tänapäeval ei tohiks aga ükski laps oma murega üksi jääda. Kuigi suur osa lastest saavutab uriini kontinentsi iseeneslikult, on erinevate ravimeetoditega seda protsessi võimalik kiirendada. Voodimärgamine pole lapse süü ning oluline on probleemist rääkida ja arstiga nõu pidada.
Ülle Toots
lastearst
