Harda Roosna Saal sai kohe algul publikut pilgeni täis, nii et toolegi tuli juurde tuua. Kontserdi korraldaja soovis, et esinejad tuleks lavale koduselt villastes sokkides. Paljud seda soovi ka järgisid.
Näiteks imelise hääle ja muusikalise tunnetusega Maria Valk, kes andis toreda ülevaate oma kostüümist: seelik kasutatud rõivaste poest, pluus õelt laenatud ja päikeseprillid, iga laulu jaoks erinevad, samuti teise ringi kauplusest.
Südamesseminevad laulud popklassikast esitatud, luges Maria omakirjutatud luuletuse “Vanaemale”: “Turvaline on sedasi siseneda majja, kus mind alati oodatakse. ALATI./ Köök on aga tühi. Täielik vaikus./ Võtan siis samuti hääletult ära oma jalatsid/ Viin üleriided tahatuppa.// Liigun läbi maja, mille tubade pool sisustusest koosneb kappidest, mis ehk võõraste silmis täis kila-kola on, ometigi peidavad nad endis uskumatute mälestustega riideesemeid, pärinedes lausa tsaariajast.// Jõuan siis elutuppa, mille diivanil, kandes ikka oma kolm korda parandatud kitlit, magab minu vanaema./ Parajasti sel hetkel, kui astub jalg üle lävepaku, avab silmad tema,/ Ja mina… mina naeratan ja ütlen, “tere vanaema”.”
Maria, kes praegu õpib Tallinna ühisgümnaasiumi teatrikallakuga klassis, alustas esinemisi siinsamas tervisemaja laval, pani end proovile igaaastasel lauluvõistlusel Lauka Laululind ja ka ülehiiumaalistel lauluvõistlustel. Lauka Laululinnu tiitliga on pärjatud ka Anne-Mai Valk, kes praegu õpib laulmist Hiiumaa gümnaasiumi muusikaõpetaja Timo Lige käe all ja korraldas kontserdi kooli loovtööna.
Nii duona Anne-Maiga kui solistina laulis ka teine Timo Lige õpilane, Karmen Telvik. Lisaks kooli muusikatundidele õpib Telvik laulmist koorijuht Raili Kaibaldi käe all ning tema häälekasutuses on juba tunda professionaalset lähenemist.
“Aitäh, Anne-Mai, et mind kutsusid – nii tore on nii andekate noorte inimestega lava jagada,” tänas Telvik korraldajat.
Niigi ägedalt aplodeerinud saali lõid tormiliselt kaasa elama Anne-Mai Valgu ja Oskar Tikka lauldud-räpitud “Antipomeriim”, Oskari räpitud “Küsi küsimusi” ja taas koos lauldud lõpuloo sõnum – tee, mida teed, aga usu endasse ja mis peaasi, armasta iseend.
Luuletustega astusid üles ka Berit Rajaveer, kes äsja sai valmis oma esimese luulekogu “Klaasikillud” ning Anne-Mai kaksikõde, temast 20 minutit vanem Pille-Riin Valk. Lisaks oli Anne-Mai lavale toonud oma venna Priidiku koos sõbraga. “Ma poleks iial uskunud, et kunagi vennaga ühel laval esinen,” nentis Anne-Mai, aga tulemus oli hea. Priidik Valk, kes muusikaga tegeleb hobikorras, mängis kitarri ja laulis, sõber Jarmo Liit saatis rütmikastil. Anne-Mai noorem õde Jaanika esitas süntesaatoril pala “Väike valss”.
“Nii soojal kontserdil pole ma enne olnud – millised inimesed siin Kõrgessaares on, milline pere sul on ja millised sõbrad,” tänas Anne-Maid muusikaõpetaja Timo Lige, kes ise oli kontserdil muusikalise saatja rollis.
“Loodame, et selliste põnevate projektidega veel jätkatakse, et saaksime siin selliseid vingeid tegijaid veel kuulata,” soovis Kõrgessaare Vaba Aja Keskuse juhataja Artur Valk. Ta meenutas liigutuspisarad silmis, kuidas mitmed neist, kes seekordsel kontserdil esinesid, tegid oma esimesi etteasteid pisikeste põnnidena siinsamas laval.
Anne-Mai, keda käis tänamas peaaegu saalitäis rahvast, ütles peale kontserti, et tööd oli päris palju, aga tulemus oli seda väärt. Ta tänas õpetaja Timo Liget, kes teda teel laulu juurde juhendanud.
Hiiu Lehele ütles Timo Lige, et artist võib olla filigraanne loo esitaja, aga kui ta ei suuda lavale tuua soojust, siis tema sõnum publikuni ei jõua: “Täna oli seda soojust, kodulähedust, samas meeletut andekust, mitmekesisust – väga meeldisid Oskar oma räpiga, Maria oma häälega, Karmeni esitus, Anne-Mai ise oma isiksuse ja hääletämbriga ja sellega, mis tema sees on… See kõik oli nii eriline ja nii erinev ja kõik see sobis nii hästi kokku. Näiteks Oskarit esmakordselt kuuldes meeldis mulle väga see, mis ühe noore mehe sees leidub – hästi toredad noored.”
