Emadepäeval ema puhkab

Hiiumaa aasta emale Deivi Küttimile (50) andsid emadepäeva kontserdil Kärdla kultuurikeskuses tänukirja ja -meene, Hiiu Villa õlaräti, üle kolme lapse ema Liisi Mäeumbaed ja kahe lapse ema Liisa Randmaa, Kärdla osavalla vanem.
Abivallavanem Liisi Mäe­umbaed rääkis tähtpäevakõnes, et palus pidupäevakõneks valmistudes mõtteid kümnelt väga erinevalt ja eriliselt emalt. “Mõtlikuks tegi, et osa emadest ei pidanud ennast piisavalt heaks emaks, et emadepäeva kõneks sisendit anda. Peeti ennast emana läbikukkunuks, tunti emana valesti tegemise-­käitumise raskust või oldi mattunud argipäeva virr-varri alla,” vahendas ta. “Selline tagasiside tegi murelikuks ja pani senisest enam mõtlema ema rolli keerukusele, aga ka väärtustamisele.”
Täismahus kõnet saab lugeda ja sellega kaasa mõelda tänase Hiiu Lehe arvamusküljel.
Aasta ema esimesed tänusõnad kuulusid ta enda lastele, kes Deivi sõnul on talle õpetanud kannatlikkust, püsivust ning kelle jaoks on tulnud olla nii meditsiini­töötaja, õpetaja kui psühho­loogi rollis. Järgmised tänu­sõnad kuulusid abikaasa Janekile ning siis tänas ta mõistvaid lapsevanemaid lasteaias ja nende armsaid lapsi, samuti töökaaslasi ja oma häid sõpru.
Hirmutav olukord
Peale kontserti Hiiu Lehele antud intervjuus rääkis Deivi Küttim, et nende peres algab emadepäev sellega, et suured tüdrukud teevad puuviljasalati, talle tuuakse kohvi voodisse ja siis kõlab põhiline lause – täna ei pea ema mitte midagi tegema. Päris nii see muidugi ei lähe, sest emal on ikka töid-tegemisi, iga päev.
Seekordne emadepäeva hommik aga oli igas mõttes teistmoodi – ei toodud kohvi ega olnud puuviljasalatit. Abikaasa Janek, kes töötab Rootsis, jõudis küll emadepäevaks koju, aga oli puu­viljad ostmata unustanud ega teadnud, et siin tehakse poed lahti alles kella üheksast.
See-eest oli vanem tütar, kes elab Tallinnas ja ise seekord koju tulla ei saanud, ostnud uhke kingituse, mille juurde lisatud raamat kõigi nelja, Ingvari, Kristella, Klaarika ja Kauri auto­grammidega.
Seda, mis täpselt emadepäeva peol Kärdlas ees ootab, ei osanud Deivi oodata. Küll tundus veidi kahtlasena, et talle helistati kaks korda ja paluti kindlasti kohale tulla ning mehele saadeti peo­kutse meili peale.
Hiiumaa aasta ema au­nimetus aga oli üllatus, Deivi ütles, et isegi hirmutav üllatus – hetkel, kui ta aasta ema tänukirja ja meene kätte sai, mõtles ta isegi – kes see küll oli, kes ta niisugusesse olukorda pani.
“Ma ei ole ju mingi avaliku elu tegelane, et ma hästi silma paistaks ja ma ei tahagi silma paista – olen suhteliselt tagasihoidlik inimene,” selgitas Deivi hiljem. Ja arutles, kas ühiskondlikult väga aktiivsel inimesel üldse ongi aega olla hea ema – sa lihtsalt ei jõua, oletas ta.
Emadepäeva peol olid ka Deivi abikaasa Janek ja pere noorim Kaur, kaasas oli ka ema Ilme, kes praegu 71aastane. “Emal läksid silmad märjaks ja ta hakkas nutma, kui minu nimi välja hüüti,” rääkis Deivi. “Ema ütles, et see on väga suur tunnustus.”
Oma lapsepõlvest meenutas Deivi, kes tollal kandis perekonnanime Aasma, et kodus oli üsna karm kord ja temal tuli tihti hoida oma väikevendi. Kuigi ta tahtnuks hoopis koos ema-isaga näiteks kinno või pulma, kasvõi matustele minna. “Siis oli aeg teine ja suuremad lapsed pididki väiksemaid hoidma – see oli iseenesestmõistetav,” ütles ta. Suhted vendadega on see-eest nüüd, täiskasvanu­eas väga head.
Unistuste töö
Deivi lapsepõlveunistus oli õppida lasteaiakasvatajaks. “Tahtsin nii kangesti lasteaiakasvatajaks saada, aga mu vanemad ei lubanud, kuna sel ajal oli see väga väikesepalgaline töö,” rääkis ta.
Tal oli teinegi unistus, saada loomaarstiks ja nii läks käiku see. Väimela sovhoos­tehnikumis omandas ta veterinaarvelskri elukutse ja töötas kaks aastat Rahu Eest kolhoosi rebasefarmis. Siis jäi esimese lapsega koju ja hiljem töötas erinevatel ametikohtadel – olen kõik ametid ära pidanud, ütleb ta ise – kuni kolm aastat tagasi pakuti talle tööd Palade laste­aias. Algul pidi see olema justkui koristajatöö, aga kui Deivi töölepingut luges, oli seal kirjas “õpetaja abi”. “Sa pead ikka rohkem lastega olema ja siis kui aega üle jääb, siis koristad ka – kõige tähtsam, et sa oled lastega,” selgitas juhataja. Nii jõudis Deivi oma unistuste ametini. “Vahest jääb üldse koristamata, sest lapsed on ikka kõige tähtsamad,” ütles ta. “Ma püüan olla kõigi laste jaoks olemas.”
Lapsed usaldavad teda
Naabrinaine Ly Kokla kirjutas esitluses, et tema armas naabrinaine Deivi, nelja toreda lapse ema ja imeline abikaasa, saab lastega väga kiirelt kontakti ning on hooliv ja armastav nii omade kui ka võõraste laste suhtes: “Lapsed usaldavad teda. Ta on lastega väga mõistev, samas oskab piire kehtestada. Kõik probleemid leiavad lahenduse, ükskõik, kui keerulised need väikeste silmade jaoks ei ole.”
Deivi ütles, et kui suhtled lastega vaikse ja rahuliku häälega, siis ei pea isegi juhul, kui pahaseks saad, kuri olema ja karjuma, piisab sellest, kui räägid konkreetsema häälega. “Loodan, et lasteaialapsed on veel väga kaua minu lapsed – ma tahaksin küll kangesti,” lisas ta.
Deivi ise on nelja lapse ema: Ingvar, Kristella, Klaarika ja Kaur, kellest kolm on juba täisealised. Ingvar töötab kokana,
Kristella õpib medõeks, Klaarika gümnaasiumi 11. klassis ja Kaur Palade põhikooli 1. klassis. Kõik lapsed on väga tublid õppijad ja võtavad osa ka huvialaringidest, kirjutas Ly Kokla. “Kui minu laps väike oli, polnud mul kunagi probleemi vajadusel paluda ka minu lapse järele vaadata, teda sai ja saab sajaprotsendiliselt usaldada. Ka tema laste sünnipäevad olid ja on lastele meeldejäävad. Ta on ema ülivõrdes, samas ka hoolitsev abikaasa.”