erakogu Erinevalt eelmistest kordadest lepiti juba koosviibimise algul kokku järgmise koosoleku aeg: 14. aprill. Kokkusaamise pühendame Eesti Vabariigi juubelile ja plaanitavaks külaliseks on riigikogu esimees, suvehiidlane Eiki Nestor, kellega käivad eelläbirääkimised.
Meie seekordne külaline Krista Esta, kes eelmisel kokkusaamisel tutvustas Hiiumaa sõprade seltsi, tuli seekord meile rääkima tööst oma koolitusfirmas, mis muuhulgas tegeleb ka õppereiside korraldamisega. Ettevõtte, asutas Krista koos teise hiidlase, Estraveli suuromaniku Aivo Takisega. Esitluseks valis ta välja reisi Lõuna-Aafrika Vabariiki (LAV), kuna see pakkus täiesti ootamatu ja meeldejääva elamuse. Krista Esta rääkis, et kuigi grupp avaldas soovi minna Lõuna-Aafrikasse, ei olnud ta ise sellest eriti huvitatud, arvates, et mis seal ikka nii väga põnevat on, ohtlik ja tundmatu pealegi.
Muide, nime Vikerkaarevabariik võttis kasutusele president Nelson Mandela, kirjeldamaks riigi uuestiarenevat multikultuurset mitmekesisust. Krista Esta sõnul võlubki tavareisijat LAVis eelkõige mitmekesisus, mis seal ees ootab. Kaplinnas on aegade jooksul omavahel põimunud malaisia, briti, saksa, hollandi ja mitmete aafrika hõimude kultuurid ja traditsioonid.
Rabavalt kaunid on loodusvaated ja rikkalikud värvid.
Krista näidatud slaididelt jäi meelde omapärane, pealt lame Lauamägi Kaplinna kõrval, millelt avaneb lummav vaade Atlandi ookeanile, valgetele randadele ja ümbritsevatele rohelistele mägedele.
Kaplinna sadamapiirkonnas asub ostu- ja meelelahutuskeskus Victoria & Albert Waterfront, kus on hulgaliselt häid restorane, mille toiduvalik on lai ja hinnad võrreldavad Eesti omadega, pigem soodsamadki. Krista soovitas proovida mereande, antiloobi (kudu) või jaanalinnu lihast steiki ja carpacciot. Krista ütles, et kohalike restoranide ühtlaselt hea tase, toidu kvaliteet ja väga soodne hind olid kindlasti ühed positiivsemad üllatused.
Riik on uhke oma veinide üle, mida hakati tootma juba 1650ndate lõpus ja siin on maailma pikim veinitee, kus võib külastada üle 400 veinimõisa! Eriti uhked on nad oma punase, kohalikust Pinotage marjadest valmistatud veini üle.
Lõuna-Aafrika erakordselt rikkalikust floorast saab hea ülevaate Kirstenboschi botaanikaaias. 4500 taimeliigiga park kuulub maailma seitsme parima botaanikaaia hulka, kus muuhulgas saab imetleda ka Lõuna-Aafrika imekaunist rahvuslille prootead, mida kasvab Aafrikas üle 130 liigi.
Kindlasti tuleks külastada mõnd loodusparki ja käia safaril. Krügeri rahvusparki peetakse LAVi looduse sümboliks. See on Aafrika üks vanemaid ja pindala poolest kuulub Aafrika kümne suurema rahvuspargi hulka. Pargis elavad lõvid, leopardid, elevandid, pühvlid, ninasarvikud, antiloobid, sebrad, sinignuud, suurkudud, kaelkirjakud, jõehobud, hüäänid, krokodillid jpm. Paljusid neist võib safaril oma silmaga näha vabas looduses liikumas.
Lõuna-Aafrikas kasvatatakse väga palju jaanalinde. Maailma jaanalinnukasvatuse pealinnaks peetavas Oudtshoornis võib kohalikust suveniiripoest kingituseks kaasa osta kõikvõimalikke suveniire: värvitud mune, tolmuharju, jaanalinnunahast käekotte ja muid nahktooteid. Vahemärkus: farmeri elukutse on selles riigis kõige ohtlikum: viimase 25 aasta jooksul on tapetud tuhandeid valgeid farmereid, paljud on seepärast otsustanud Euroopasse või USAsse emigreeruda.
Unustamatu elamuse pakub Swartbergi mäeaheliku ületamine. Tegemist on 1888. aastal rajatud teega, millelt avanevad vaated ei unune kunagi. Tee kuulub UNESCO maailmapärandi hulka.
LAVi sõitjatel tasub silmas pidada, et suurlinnades on ohtlik õhtuti üksinda välja minna, eriti veel agulipiirkonda. Samuti peab olema ettevaatlik, viibides avalikes kohtades nagu turud, lennujaam jt, sest seal liigub palju taskuvargaid. Safaritel ja parkides tasub olla ettevaatlik ahvidega, kes on selgeks õppinud asjade varastamise. Muus osas tuleb rõhutada, et rahvas on LAVis meeldiv, sõbralik, huumorimeelne ja abivalmis. Krista Esta sõnul sarnane hiidlastele. Kokkuvõttes soovitas ta julgelt valida reisisihiks Lõuna-Aafrika Vabariik, sest see on riik, millesse on võimatu mitte armuda.
Ettekanne teenis kohalolijate tugeva aplausi. Nagu eelmisel korral, nii ka nüüd kuulati esinejat hiirvaikselt. Esineja oli reisilt kaasa toonud ehtsatest jaanalinnusulgedest tolmuharja, mis koosviibijate vahel välja loositi ja mille õnnelikuks omanikuks sai Lemmi Jõe.
Advig Kiris tänas Krista Estat haarava esitluse eest ja andis talle tänutäheks üle kauni lillekimbu.
Veel tegi ta ettepaneku, et kuna Vikerraadio kaudu enam seltsi kokkusaamistest teatada ei saa, siis palutakse kõigil, kel vähegi võimalik, tellida endale Hiiu Leht. “Meil on lehetoimetusega hea koostöö ja seetõttu avaldab leht eelteate seltsi kokkusaamistest ning hilisema kokkuvõtte toimunust. Oleme selle võimaluse eest väga tänulikud!” ütles Kiris.
Istuti veel kaua koos ja vahetati muljeid kuuldust-nähtust ning peeti juba plaani, kuhu koos seltsi rahvaga sõita – ilmselgelt reisipisik nakatas. Õnneks ei ole see tervistkahjustav.
Lõpetuseks soovib Tallinna hiidlaste selts Hiiumaa vallavalitsusele ja -volikogule üksmeelt, optimismi, kainet mõistust ning edu kodusaare arengu ja hea käekäigu edendamisel!
Raivo Teemets
THS juhatuse liige
