Mina hakkan rikkaks ehk ühe suve kogemus 3

Kuskil kella ühe paiku päeval tuli peale ka päris veider sadu. Vihma tuli suve jooksul üsna mitu korda, aga seekord oli midagi teisiti. Tuul keerutas ja vihm käis üle väga tugevate hoogudena, pilved nägid kaugustes üha hirmsamad välja. Aga siis vaibus jälle kõik ja isegi päike tuli välja. Ilm oli väga segadusttekitav, aga kella viie paiku mõistsin lõpuks, et pole enam tõesti mõtet tööd jätkata ja otsustasin tagasi koju liikuda. Üsna pea sain kõne ka toakaaslastelt, et nemadki lõpetasid tööpäeva ja aitavad veel perel, kelle juures elasime, orkaaniks valmistuda.
Enne tagasisõitu käisin veel läbi tanklast, et paak täis panna, kuna suure tõenäosusega saavad tanklad üsna pea tühjaks. Täpselt nii läkski ja Corpus Christi kandis enam tankida mul õnnestunud polekski. Tanklas tajusin kuidagi tugevamat energiat, kuna paljud olid minuga sarnase plaaniga sinna kogunenud. Hirm jõudis lõpuks ka minuni, sain nüüd aru, et tõesti on, mida karta. Teel tagasi koju hakkas kõhus veel rohkem keerama, sest minuga samas suunas sõitjad sai kahe käe näppudel üles lugeda, aga vastu tuli tuhandeid sõidukeid. Kõik evakueerusid rannikualadelt. Corpus Christit ennustati selleks piirkonnaks, kus orkaan maabub, seega oli olukord arusaadav. Kuna mul autos raadiot ei olnud, olin terve päeva jooksul uudistega kursis ainult tänu inimestele, keda kohtasin.
Pidime kiire otsuse langetama, kas jääda paigale või samuti evakueeruda põhja poole. Sõitsime kõik koos Austinisse ja järgmine päev telekast uudiseid vaadates olime väga õnnelikud oma otsuse üle. Orkaani silmas mõõdeti tuulekiiruseks üle 200 km/h, mis tähendas, et tegu oli 50 aasta kõige tugevama tormiga. Ahastuses jälgisime uudiste animatsioone, mis kuvasid, kuidas torm täpselt üle käib aladelt, kus töötanud olime.
Orkaan Harvey oli USA ajaloo kõige suurema rahalise kahjuga torm, põhjustades ligi 200 miljardi dollari jagu kahjustusi.
Suveprogrammi korraldajad olid väga toetavad kogu protsessi vältel, aidates evakueerumisega ja leides uue piirkonna, kus töötada. Töötasime nädal aega veel Stephenville’s, kolme tunni kaugusel Austinist ja siis sõitsime tagasi lõunasse oma asjadele järele. Septembri esimesel päeval alustasime sõitu Floridasse ja nägime tormi põhjustatud kahjustusi ka oma silmaga. Kui päris aus olla, siis uudistest nähtu põhjal ootasin tunduvalt kohutavamat vaatepilti, aga ega me ei sattunud ka piirkondadesse, mis kõige suuremaid kahjusid said. Teed olid üle ujutatud ja pidime tegema päris pika ringi, et üldse Floridasse pääseda.
Suvele tagasi vaadates tunnen siirast uhkust oma saavutuste üle. Õppisin uskumatult palju ja ületasin end iga päev. Olin väga töökas ja tänu sellele olid ka minu müügitulemused keskmisest paremad. Pole palju suvetöösid, millega samal ajal nii hästi teenida, tohutult areneda ja nii palju uusi sõpru leida.

Mart Remmelkoor