Hergo Tasuja Tekib küsimus, miks peaks kütusemüügiga tegelema sisuliselt omavalitsus – kuulub ju Kärdla sadam Hiiu vallale. Kärdla sadama juhataja Sven Kriggulson selgitas, et kütuse väljamüügihind oli liiga kallis ja väljendus sadama klientide pahameeles juba eelmisel hooajal.
Volikogu istungil, kus küsimust arutati, tõi Kriggulson näite, kuidas üks vanahärra käis jalgrattaga viieliitrise kanistriga mitu korda tanklas kütuse järel, et paadimootorit varustada. Sealsamas sadamas aga on spetsiaalne tankla olemas.
Esimese kütusemüügitehingu tegi sadam 27. juulil. Praegu on diisli hind sadamas 1,31 eurot liiter ning Kriggulsoni sõnul on näiteks soomlased selle hinnaga väga rahul. Võrdluseks, et Olerexi Kärdla tanklas maksab diislikütuse liiter 1,129 eurot.
Jetoil hulgihinda ei pakkunud
Sadama juhatus selgitas olukorda ASi Jetoili omanikele ja taotles koostöölepingu muutmist nii, et kütusemüüja tarniks kütuse sadama tanklasse hulgihinnaga, mis on soodsam.
“Jetoil ei ole sellega nõustunud, põhjendades kehtivaid kokkuleppeid müügipunkti väga kõrgete majandamiskuludega,” selgitas Kriggulson. Ta lisas, et kuna tankimispunkt kuulub sadamale ja müügiprotseduurid teeb sadama töötaja, ei saa ta selle seisukohaga täielikult nõustuda.
“Väikesadamate tanklate opereerimine ei ole väga kasumlik tegevus, kütuseäri on mahuäri, aga väikesadamates on müügimahud tavaliselt tagasihoidlikud,” selgitas ASi Jetoil nõukogu esimees Sander Kopli.
Samas Kärdla sadama tankla käive ja mõju Jetoili majandustegevusele on väike – näiteks mullu moodustas sadama tankla müük vaid 0,014 protsenti Jetoili kogumüügist.
Sadama sissetulek jääb
Just kütuse kõrge hinna tõttu asus Kriggulson alternatiivi otsima. Kõige paindlikumaks ja tõhusamaks lahenduseks peeti võimalust hakata ise kütust müüma. Navigatsioonihooaja lõpus otsustaski SA Kärdla Sadam nõukogu uue tegevussuuna ehk kütuse jaemüügi kasuks.
Septembrist selle kevadeni konsulteeriti ASi Alexela Oil, ASi Neste ja ASi Tartu Terminal esindajatega, uurides, kas Kärdla sadama tankla müügimahtude juures võiks neil olla huvi sinna kütust tarnida ja millistel tingimustel oleks võimalik koostööd teha.
“Eelkõige tahtsime teada, kas oleks võimalik leida uusi tarnijaid, kes oleksid valmis sadama tanklat varustama hulgimüügihinnaga,” ütles sadama juhataja. Ta kinnitas, et huvi oli selgelt olemas.
Sadama marginaali ei vähenda
Kriggulsoni sõnul soovitakse lõpptarbijale pakkuda odavamat hinda, seejuures sadama sissetulekuid vähendamata. Nimelt teenis sadam iga kütuseliitri pealt 25 eurosenti.
Volikogu liige Inge Talts pakkus istungil välja, et sadama marginaal võiks olla ehk 5–10 sendi võrra väiksem ja see muudaks ka kütuse odavamaks.
Kriggulson ütles, et seda võimalust on kaalutud, ent otsus tehti jaemüügiga tegelema hakkamise kasuks. Koostööd Jetoiliga lõpetada ei plaanita, kuid kütuse hankimiseks tuleb võtta võrdlevad hinnapakkumised.
Sander Kopli ütles, et nad hoiavad Kärdla sadama poolt ette võetud muudatustele pöialt ja loodab senise hea koostöö jätkumist.
Tagatis olemas
Hiiu vallavolikogu otsustas kütusemüügi õiguse saamiseks vajaliku 130 000eurose käenduslepingu sõlmida 11. juuli erakorralisel istungil. Maksu- ja tolliamet andis Kärdla sadamale loa tegeleda kütuse jaemüügiga juulist.
Algselt pakkus vald tagatiseks kaht sadama kinnistut, kuid nende väärtus ei andnud nõutud tagatissummat kokku.
