Lugeja küsib, kas auto pardakaamera salvestise võib internetti üles riputada?
Vastab andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep: “Üha laialdasemalt kasutusele võetud auto pardakaamerad aitavad tänuväärselt lahendada kindlustusjuhtumeid ning tuvastada liiklusõnnetuste üksikasju. Pardakaamera salvestist saab kasutada tõendina näiteks sündmuskohalt lahkunud süüdlase tuvastamisel või kui on vaja kindlaks teha, milline tuli õnnetuse hetkel parasjagu fooris põles. Selliste videote edastamine politseile on lubatud, salvestise kasutamine tõendina on kooskõlas ka isikuandmete kaitse seadusega.
Kui ebameeldiv olukord juba videolindile jäänud, tekib aga sageli tahtmine seda klippi ka avalikult jagada, olgu siis mõne meediakanali vahendusel või erinevatesse sotsiaalvõrgustikesse üles riputades, et korrarikkujaid distsiplineerida ja avaliku tähelepanu ning sotsiaalse surve mõjul edaspidi korrektsemat sõidustiili kasutama suunata.
Kui kaamerapilti jäänud inimesed on tuvastatavad, peab salvestatud materjalide kasutamisel kindlasti järgima kõiki isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Salvestuse kasutamine teise inimese avalikuks häbistamiseks ja alandamiseks või omakohtulikuks karistamiseks ei ole mingil juhul lubatud. Kui keegi on internetti üles pandud videos äratuntav, siis on tal õigus video avaldajalt nõuda, et see maha võetaks. Kui sellest pole abi, tasub järgmise sammuna teavitada oma õiguste rikkumisest (sotsiaal)meediakanalit, kus video üleval on. Kui ka see ei anna tulemusi, soovitame oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.
Isikuandmete kaitse seadus lubab ilma inimese nõusolekuta isikuandmeid avalikustada ajakirjanduslikul eesmärgil. See tähendab, et ka näiteks pardakaamera salvestisi võib ajakirjanduslikul eesmärgil avalikustada, ent sel juhul peab konkreetse juhtumi puhul olema selgelt põhjendatud ülekaalukas avalik huvi. Samuti peab sel juhul järgima ajakirjanduseetika põhimõtteid (sh arvestama teise osapoole selgitustega) ja seda, et inimese õigusi ülemääraselt ei kahjustataks. Kui need tingimused täidetud ei ole, ei saa video avalikustamist ajakirjandusliku eesmärgiga põhjendada.
Kui kaamera vaatevälja pole jäänud inimesi või videopildile salvestunud inimesi pole võimalik ära tunda ega tuvastada, siis sel juhul ei ole video avalikustamisel enam tegemist isikuandmetega. Pelgalt sõiduki registreerimisnumbri järgi ei ole avalikkusel võimalik inimesi tuvastada. Seetõttu ei ole üldiselt probleeme videotega, milles on küll nähtav autonumber, ent mitte autos olnud inimesed.”
