Võiks arvata, et me elame suurel kauba külluse ajal. Mine aga poodi ja osta mida hing ihkab. Teine kord ei pia isegist tengelpunga toikaga selga võtma, sest et igatsugu suuri alla hindamisi võib olla. A’ see on rohkem pialinna värk.
Millalgi naabrukülast Elmar mõtles, et läheks õite pialinna soppama, sial kindlaste lai valik ja puha. Endale tahtis ühed viisakad kapukad osta ja abikaas tellis suure vihma varju. Elmari abikaas on tubli tükk, a’ seejuures kole kärme astumisega. Ja nii ütleb tema, et kui peenemas riides kiireste busse piale tõttamine juhtub olema, siis piab hia suur vihma vari olema, mudu edase tuhisedes tuiskab vihm kõik peene kleidi koledaste lirakile.
Seni käis Elmari abikaas Kärdali Hinna pommist ostetud hiid vihma varjuga, mis maksis sada üheksakümmend üheksa krooni. A’ nüüd pole enam kroonisi ammu, ega ka Hinna pommisi ja vihma vari kipub sõredaks kuluma. A’ pialinnas on kindlaste nii suuri vihma varjusi, et pane või mitu inimest korraga alla.
Läks siis Elmar pialinna. Abikaasat mudugist kaasa ei võtt, sest kesse loll on, et topelt busse raha maksab. Varemaste kui kroon tuli, maksis Hiiumaalt pialinna alguses kaheksa krooni. Nüüd mingine kolmteist euri. Kroonis teeks see umbes nii kakssada? Jaa, invlatsjoon on võimas old!
Pialinnas läks Elmar mudugist kohe kõikse kuulsamasse Viru keskusse. Vahtis ja laapsis ringi, endal soojas saalis higi nirisemas. Igatsugu poekesed ja putiigikesed vahtisivad talle vasta. A’ kui miskit sialt ostma tahtis hakata, siis nigust miskit poldki osta.
Vihma varjud olivad pisised daamede päeva varjukesed ja kapuka pood haigutas pooltühjusest nigust vene ajal. Ei tia miks siuke mood on? Et on lage valge ruum ja kuubikutel väljas vaid mõni üksik kapukas. Ja kõikse suurem nummer nelikümmend kuus. Elmari nummer just täpselt, a’ miskipärast aja edenedes see nummer hiaste jalga ei mahu. Kas kasvab jalg tasapisi suuremaks või on miski jama numbritega. Igastahes pitsitas Elmar ühte ja teist jalga, endal varbad rullis ja nigust Tuhkatriinu tunne kallal.
Ühes teises poes viimaks näkkas. Miskised samsist kingakesed, millele müia hirmkalli pihusti pudeli hoolduse vahendiks juure määris.
Põikas Elmar abikaasa vihma varju asjus ka Talina kauba majasse, a’ sial oli nii peen õhkkond ja olemine, et kole eba mugav hakkas ja Elmar ruttu välja kiirustas. Väljas tibas. Näeb: inimestel suured vihma varjud, a’ poodides miskipärast ei ole. Kust siuksed siis tulevad? Võib olla arvuti seest tellivad. Moodulised ajad ikkagi.
Piab Elmari abikaas endistmoodu vana sõreda varjuga käima. A’ Elmar patseerib kõrval oma noobelites samsist kingades. Kahjuks on need siuksed sussid, et häbilugu. Ei aidand peen pihusti, pisemgi vihma vesi tuleb läbi. Paks rasvamäärde kord natukeseks aitab. Miks tehakse siukseid kapukaid, mis vett ei pia? Võib olla sattus Araabjasse mõteldud mudel eksikombel siia vesisele maale.
Eks see teitel võib olla natust igav lugemine oli, a’ moraal on igastahes olemas. Pole sialt kauba võrgust ültse nii lihtne miskit sobilikku ja vajalikku hankida. Erite kui sinu keha mõõdud tava proportsjoonis pole. Ja need moodulised, kes arvuti seest väljamaalt muutku rohkem ja rohkem kaupa tellivad, teevad asja hullemakski. Mida vähem poodis ostjaid, seda nigelam valik, või kudas?
