Sotsiaalministeeriumi kantsleri Marika Priske visiidi peateemadeks olid Hiiumaa haigla tulevik ja uue perearstikeskuse rajamine.
Hiiu maavanem Riho Rahuoja nimetas visiidi jooksul toimunud arutelusid kokku võttes märksõnaks koostööd: esiteks Hiiumaa haigla koostööd Põhja-Eesti regionaalhaiglaga (PERH), teiseks saare perearstidega.
Rahuoja ütles, et koostöös PERHiga püütakse leida lahendust kiirabi ja EMO vahel tekkinud vastuolule: “Tahaksime selle lahendada nii, et koostööst sünniks suurem efektiivsus, arvestades väikest tööintensiivsust EMOs ja väikest kiiriabiväljakutsete arvu.”
Ta ei välistanud, et kolme aasta pärast kui PERHi leping kiirabiteenuse osutamiseks haigekassaga lõpeb, tulevad muud lahendused.
Haigla eelarvemuredest rääkides tõdes maavanem, et keeruline on saavutada erandit, mis arvestaks saare eraldatust ja väikest patsientide arvu: “Sellises konservatiivses süsteemis nagu meie tervishoiusüsteem on ülimalt keeruline mingeid muudatusi esile kutsuda.”
Omanik vahetub
Rahuoja rääkis, et SA Hiiumaa Haigla asutajaõigused lähevad lähiajal üle siseministeeriumilt sotsiaalministeeriumile. “Positiivset külge näen ma selles, et ministeerium on nõus võtma vastutust tervishoiuteenuse osutamise eest Hiiumaal,” ütles maavanem.
Koos Hiiumaa haiglaga teeb selle muudatuse läbi ka Jõgeva haigla, kõik ülejäänud riigile kuuluvad haiglad on juba sotsiaalministeeriumi alluvuses.
Rahuoja tsiteeris kantslerit, kelle sõnul pole muudatuse mõte mitte midagi kokku tõmmata, vaid pigem vastupidi: mõelda kaasa, kuidas üldhaigla teenused oleksid jätkusuutlikud napi elanikkonnaga saarel.
“Meie suurem eesmärk on kvaliteetse arstiabi säilitamine Hiiumaal – see on meie põhipostulaat, mitte niivõrd see, et Hiiumaal peab saama üht või teist liiki abi,” täpsustas kantsler. “Kui see abi Hiiumaal on, siis peab see olema samal tasemel nagu näiteks PERHis või Ida-Tallinna keskhaiglas – kui Hiiumaal on günekoloog, siis peab see olema tasemel günekoloog.”
Priske sõnul ei ole eesmärk, et inimesed hakkaks günekoloogil käima Tallinnas, kuid läbi tuleb mõelda, kuidas ja mis tingimusel oleksid tugevad arstid valmis tulema Hiiumaale vastuvõttu tegema.
Kantslerit saatnud osakonnajuhataja Triin Habicht ütles, et otsustamisele tuleb ka see, millised teenused peavad olema saareinimestele võimalikult ligidal. Seda hakkab arutama töörühm, mille kokkupanemine jäi maavanema ülesandeks.
Tervisekeskus kogu saare jaoks
Koostööd perearstidega nimetas maavanem võtmetähtsusega uue Hiiumaa tervisekeskuse rajamisel. Selleks, et rahaeraldust saada, on vaja nõusse saada veel üks perearst. Seni on nõusoleku andnud saare kuuest perearstist kolm ehk Kärdla perearstikeskuse arstid. “Nõusolek ei tähenda, et nad peaksid kohe oma asukoha muutma,” lisas maavanem.
Kokkulepe, et haigla Hiiumaa tervisekeskuse toetusetaotluse esitab, on maavanema sõnul olemas. Toetusrahaga on kavas kaasaegseks ümber ehitada praegune polikliinikuhoone ja ühendada see haiglakompleksiga.
Uus tervisekeskus peaks valmima kolme-nelja aasta pärast ja rahuldama kogu saare vajaduse. “Meie põhisõnum on, et kui me planeerime Hiiumaale tervisekeskuse ja rahastame seda, siis peame vaatama kogu saare kaetust perearstiteenusega tervikuna – see ei saa olla vaid osa Hiiumaast ega sõltuda sellest, kas praegune perearst on valmis koostööks või ei ole,” ütles kantsler.
Hiiumaa haigla juhatuse liige Gennadi Aavik lisas, et Hiiumaal on meedikuid nii vähe ja mõistlik on kompetents koondada.
Priske lisas, et see ei tähenda seda, et patsiendid peaks hakkama sõitma Kärdlasse. Kohapeal võib olla kas perearst või -õde, kuid terviklikult peab olema läbi mõeldud arstide asendamised näiteks koolituste ajal, teenusega kaetus, töökorraldus, tugiteenused ja muu.
Aavik avaldas lootust, et juhul kui perearstid on Hiiumaa haigla katuse all, tiheneb ka perearstide ja haiglatöötajate koostöö.
