See lugu saigi alguse ühest toimetusse saadetud kirjast, mis jätkus nii: “Olen juba eakam inimene ning mul on nägemisega raskusi. Läksin poodi ja Roosa märkas mind juba kaugelt. Ta pakkus kohe abi korvi tõstmisel, tervitas soojalt ning küsis siiralt, kuidas minu päev läheb. Me jäime natukeseks vestlema ja ma tundsin, et ta ei tee seda lihtsalt kohustusest, vaid päriselt hoolib. Olin Rimi kliendikaardi koju unustanud ning Roosa suhtus sellesse rahulikult ja mõistvalt. Ta ei tekitanud minus ebamugavust ega pannud mind tundma, et olen tüliks. Vastupidi – ta aitas mul mure lahendada. Samuti aitas ta mul ostukoti autosse viia. Need võivad tunduda väikeste asjadena, kuid inimesele, kellel on vanuse või tervise tõttu keerulisem hakkama saada, tähendavad need väga palju. Roosa on sõbralik ka teiste klientidega. Eakatele pakub ta abi kottide autosse viimisel ja täpse raha lugemisel, lastega suhtleb soojalt ning leiab aega ka naeratuseks ja heaks naljaks. Ta on kannatlik, hooliv ja tähelepanelik. Ta oskab inimesi mõista ega vaata neist mööda, isegi siis, kui poes on kiire.”



ja