Hergo Tasuja Lõppvõistlusele pääsemine polnud lihtne – läbi eelvoorude, kus osales 117 kuueliikmelist võistkonda. Kuuest mängijast vähemalt kaks pidid olema tüdrukud.
Eesti jalgpalli liidu ja Eesti koolispordi liidu koostöös, ent peamiselt esimese eestvedamisel toimunud võistlus andis aimu, millisel tasemel vabariiklikke võistluseid läbi viia võiks.
Festival jättis nii õpetajatele-treeneritele, aga eriti lastele, väga võimsa mulje. Programm oli põhjalikult läbi mõeldud ja toimis ladusalt nii sisult kui ajakava poolest. Saarelt mandrile võistlema sõites on viimane väga oluline tegur.
Finaalvõistlus algas osalejate ühise rongkäiguga, kusjuures kõigile koolidele olid korraldajad kooli nimetahvlid valmis pannud, et neid uhkelt rivi ees kanda. Meeleolu tekitas trummiorkester.
Päeva vedas Venno Loosaar, kes oma lõppematu huumoriga suudab alati meeleolu tõsta. Võistluse patrooniks oli Mart Poom, kelle juures ei tahtnud autogrammisaba kuidagi lõppeda. Kümned jalgpallisaapad, millele
Poomi signatuur saadi, on nüüd noorte jaoks kindlasti hoopis väärtuslikumad.
Kõige muuga paralleelselt käis osavusvõistluse finaal. Kavas oli kolm ülesannet, mida kodus harjutati: löögiharjutus, palli vedamise harjutus ja kombineeritud harjutus, aga ka üllatusülesanne.
Kui muidu ei saanudki aru, et noored on võistlemas, siis vahetult ülesannet sooritades oli näha, et jalg ikka väriseb. Kel võistlusnärvist, kel esmakordsest kogemusest täismõõtmetes hallis ja 150 kaasvõistleja seas olemisest.
Nelja ala kokkuvõttes oli edukaim Suure-Jaani gümnaasium. Hiiumaa koolid jäid teise kümnesse.
Võistluse peakorraldaja, jalgpalliliidu noorteprojektide juht Teet Allas ütles, et festivali võib kordaläinuks lugeda. “Meie tiim jäi rahule ja olen kindel, et pärast järelduste tegemist suudame teile kõigile järgmisel aastal veel kihvtima elamuse pakkuda,” ütles ta tänukõnes osalejatele.
Hergo Tasuja
Emmaste põhikooli
kehalise kasvatuse õpetaja
