Eelmise nädala teisipäeva peab 66aastane saarlane oma teiseks sünnipäevaks.
Sel õhtul komistas ta kummiülikonnaga võrke merre viies kivi otsa ja imeläbi ei uppunud, kuigi tõmbas merevett omale üsna palju sisse. Mees ei taha oma nime all asjast rääkida, samas nime mainimata oli ta nõus teistele hoiatuseks juhtunust rääkima nüüd, kus paljud mehed jõuluks merest punast kala taga ajavad. Nimetame selles loos teda Raivoks.
“Veetase oli tegelikult alla meetri, kui ma kivi otsa komistasin. Kohe oli mu kummiülikond vett täis, käed põhja ei ulatunud ja ma ei suutnud ennast põhjast üles lükata. Siis taipasin, et plastmassist kast, kus võrgud sees olid ja mida nööriga oma taga vedasin, võib mind aidata. Selja tagant kobades sain nööri kätte, tõmbasin kasti oma juurde ja kui see põhi ülespidi mul merepõhjas käte all oli, olin pääsenud.” Vees rabeledes tuli mehele üsna palju vett suhu. Raivo paarimees lasi saja meetri kaugusel oma võrke, kuid tema poleks appi jõudnud. “Mul oli nuga kaasas, kuid see poleks aidanud, sest mitte õhk, vaid vesi oli mu kummiülikonnas sees. Ma lihtsalt ei jaksanud ennast püsti ajada.”
Raivole läks seekordne
kalalkäik õnneks, kõht oli küll lahti aga ta jõi vanarahva tarkusest pipraga viina ja ei jäänud haigeks ka. “Ma pole küll jumalasse uskuja seni olnud, aga tundsin selgelt, et mingi vägi mind aitas. Seni arvasin, et korralik kummiülikond on jalgsi merel käies kõige olulisem, aga nüüd toon päästevesti ära. Mis siis, et sellega on väga ebamugav võrkude kallal toimetada.”
Hiiumaal nii hästi ei läinud
Samal kuupäeval, kui Raivo oli Saaremaa mererannas hädas, uppusid Hiiumaal Kõrgessaare vallas Poama küla all 74aastased mees ja naine.
Sündmuse täpsemad asjaolud on selgitamisel, kuid esialgsetel andmetel läks mandrilt pärit mees kalastama ja temaga samas eas abikaasa meest otsima. Mees leiti kalastaja kummipükstes, naine oli oma jalanõud kaldale jätnud.
Veljo Kuivjõgi
veljo@meiemaa.ee