Põllumajandusministeerium teatas, et kavandab meetmeid piiramaks pindalatoetuste puhul selle põllumajandusmaa osakaalu, kus toetusi saadakse vaid rohu hekseldamise eest. “Peame jõuliselt piirama sellist “euroheinategu” ja vähendama maade hulka, kus pindalatoetusi saadakse vaid kord aastas rohu purustamise eest. See ei too kaasa mingit põllumajandustoodangut ja ka põllumehed on ammu soovinud selle olukorra muutmist,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar.
Tema sõnul tegeletakse praegu Eesti põllumajandusmaast ligi kümnendikul hooldusniite, sh rohu hekseldamisega. “Kuigi mõnel puhul on tegevus õigustatud, siis kahjuks on hulga maaomanike jaoks muutunud see omaette äriks. Viimaste aastate statistika näitab, et sellise põllumaa pind on järjest suurenenud. See ei ole ühise põllumajanduspoliitika eesmärk,” ütles Padar.
EL ühise põllumajanduspoliitika eesmärk on jätkusuutlik toidutootmine vastavalt turunõudlusele. Selleks, et kasvava nõudluse korral oleks võimalik toidu tootmist suurendada, on kehtestatud minimaalsed tingimused põllumajandusmaa hooldamiseks, et põllumajandusmaa väärtus ei langeks ja tootmise laiendamine oleks võimalik ilma suuremate kulutusteta. “Kunagi pole olnud eesmärk maksta toetust rohupurustamise kui tegevuse eest olukorras, kus nõudlus toidutootmiseks on olemas ja põllumajandusmaad on seega võimalik kasutada põllumajandussaaduste tootmiseks,” selgitas Padar. Ministri sõnul otsitakse praegu võimalusi, kuidas suurendada maaomanike huvi asendada rohu purustamine lisandväärtust loova põllumajandusliku tegevusega. Padar rõhutas, et kindlasti ei tähendaks muudatused täielikku hekseldamise keeldu, küll aga selle olulist piiramist ja praeguse korra täpsustumist.
2014–2020 makstakse EL ühtse põllu-majanduspoliitika raames Eesti põllupidajatele otsetoetusi enam kui 900 miljonit eurot.
