Kärdla kooli vanematekogu poolt kooli 194. sünnipäevaks korraldatud teistmoodi koolipäev tõi õpetama 22 erinevatelt elualadelt pärit inimest, kellest mitmed sama kooli vilistlased.
Klasside ette astus inimesi, kelle seast võis leida juristi, piloodi, ajakirjaniku, sõjaväelase, ehtekunstniku, floristi, ehitusinseneri, fotograafi ning teisigi. Kohal oli ka politseikoer Väike Müü. Oli ka töötube, kus õpetati näiteks meisterdama spikrit, Väikse Taibu töötoas tehti katseid, kriminalistika töötoas lahendati mõistatust ning floristika töötoast lahkus iga õpilane isetehtud lilleseadega. Nii mõnelgi täiskasvanul oli vaja välja tulla oma mugavustsoonist, kuid kutse peale Kärdla Kooli tulla vastati kiirelt ja positiivselt.
Kui sündmuse korraldajaks oli vanematekogu, siis suure osa ettevalmistusest tegi ära ka kool. Tunniplaani pani paika õppejuht Liisa Randmaa ning igati suureks abiks vanematekogule olid ka direktor Margit Kagadze ja huvijuht Vivian Tülp.
Mäletan, et see oli üks hästi pime maja – hoopis vastupidine tänasele avarale, valgust ja soojust täis koolimajale.
Ühe-päeva-õpetajate tagasiside päevale oli üldjoones üsna ühene – ollakse tänulikud selle võimaluse eest, ollakse rõõmsad, et selline päev õpilastele tehtud on ning ollakse uhked endi üle, et hakkama saadi.
Florist Hebe-Kai Kann ütles, et kuigi koolituste läbiviimine pole talle võõras, oli ta enne teistmoodi koolipäeva pabinas. “Kas ma jõuan kõiki lapsi jälgida, et keegi endale näppu ei lõikaks? Kas kõik poisid ikka tulevad asjaga kaasa?“, loetles ta küsimusi, mis peast läbi käisid. “See, kui ägedalt poisid kaasa tegid, oli täielik üllatus! Kui nad veel kuulsid, et maailma kõige kuulsamad lilleseadjad ongi just mehed, siis läks lausa võistluseks ja punktide panemiseks.“
Vilistlane Kaisa Roots, kes rääkis lastele mikrobioloogiast, nägi esimest korda uut koolimaja, õpetajad olid siiski endised. “Väga kihvt oli see, et alustasin päeva oma esimese klassijuhataja Klaire Räisiga ja lõpetasin oma viimase klassijuhataja Sirje Terase abil tundi andes,“ rääkis ta oma elamusest.
See päev oli väga põnev. Oleksin tahtnud kõikides tundides käia.
Arheoloog Monika Reppo ütles, et lisaks lastele mineviku uurimise tutvustamisele, saab ta ise alati sellistest kohtumistest energiat, mis aitab igapäevatöös edasi minna. Uus koolimaja ise pakkus Reppole juba elamuse: “Mina küll Kärdla kooli vilistlane pole, kuid omal ajal sai koolimajja satutud olümpiaadide ajal. Mäletan, et see oli üks hästi pime maja – hoopis vastupidine tänasele avarale, valgust ja soojust täis koolimajale. Sellises koolis käiks isegi.“
“Vilistlastena on meil moraalne kohustus aidata nii nõu ja jõu kui ka sõna ja teoga noori teele saata,“ kinnitas jurist Liisa Abel ja lisas, et sellised üritused panevad ka enda kujunemisloole tänulikkusega tagasi vaatama.
Koolilastel olid teistmoodi koolipäevast head mälestused ning kõrva taha pandi nii mõnigi tarkusetera. Antud tagasisides räägiti näiteks, et nüüd on teada, kui suurelt tuleb unistada, ei tohi alla anda, kõike peab südamega tegema. Üks õpilane tunnistas, et nüüd ta peab mikrobioloogiat päris huvitavaks aineks. Teine lisas uue tarkuse, et pole alati mõttekas spikrit kasutada, sest muidu ei kasuta sa oma teadmisi. “See päev oli väga põnev. Oleksin tahtnud kõikides tundides käia,“ kirjutas 4. klassi õpilane.
Vanematekogu juht Laura Valting luges päeva väga kordaläinuks ning toonitas, et aluse pani sellele koostöö vanemate, kooli ja esinejate vahel. Tema sõnul oli eesmärk inspireerida ja inspiratsiooni saada ning see õnnestus kõikide osapoolte puhul.
