Palgaläbirääkimised Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) ning haridus- ning teadusministeeriumi (HTM) vahel on jõudnud otsustavasse faasi. Tuleval reedel, 10. novembril, toimub riikliku lepitaja vahendusel kohtumine, kus ühe laua taga on ka Eesti Linnade ja Valdade Liit. EHLi ettepanek on sõlmida kollektiivleping, mis tagaks palkade alammäära tõusu järgnevaks neljaks aastaks. Ning et säiliks alushariduse õpetajate palkade seotus alammääraga.
Hiiumaal saavad lasteaia- ja kooliõpetajad valla keskmist arvestades täitsa konkurentsivõimelist töötasu. Kahjuks pole aga see nii teps mitte paljudes teistes kohtades Eestis. Normkoormusega tööd tehes ei pruugi isegi kodulaenu saada. Ka ministeeriumi poolt viidatud keskmine palk on väga subjektiivne ja tuleb üle Eesti peamiselt ületundide arvelt. Jah, palk on justkui suurem, aga see tuleb ju läbipõlemisega. Eestis lahkus peamiselt ületöötamise ja mittemotiveeriva palga tõttu 2021/2022 õppeaastal töölt tervelt 30% 40–59 aastastest ehk kogenud ja vilunud õpetajatest. Samuti lahkub ka kolmandik uutest õpetajatest töölt juba esimese kolme aasta jooksul peale tööle asumist. (Arenguseire Keskuse uuring)
EHLi volikogu otsustas kuulutada 10.novembri hommikul välja haridustöötajate streigi. See on sõnum valitsusele. Streik ei ole kellegi vastu, ammugi mitte laste ja lastevanemate või koolijuhtide vastu. See on tegelikkuses nende eest, et oleks tagatud kvaliteetne haridus ja motiveeritud õpetajad. Streigiga saavad lisaks ametiühingu liikmetele seaduse kaitse all liituda kõik põhi-, kutse- ja keskkoolide ning lasteaedade õpetajad ja töötajad üle Eesti. See on see moment, kus Hiiumaast Põlvamaani seisame õlg-õla kõrval.
Ühtsuses peitub jõud!
