Kärdla sadama peatöövõtja, ASi Nordecon juhatuse esimees Jaano Vink räägib sadamast, mille ehitustööd said valmis kuu aega plaanitust varem, kolmapäeval, 27. novembril.
Mitut sadamat on Nordecon ehitanud?
Nordecon on suuremal või vähemal määral osalenud praktiliselt kõigi Eesti olulisemate sadamate ehitustöödel – tuntumad, kus tehtud palju tööd, on Sillamäe sadam, Muuga sadam, Tallinna Vanasadam, Paldiski Lõunasadam, Virtsu sadam, nüüd siis ka Kärdla sadam. Kokku on Nordeconi juhtimisel viimase 15 aasta jooksul valminud üle 30 sadamakai, lainemurdja, lisaks veel hulk erinevaid sadamaga seotud rajatisi.
Mis oli Kärdla sadama ehituse juures kõige keerulisem?
Kärdla sadama ehituse tegi keerulisemaks eelkõige asukoht saarel, kus vajalike materjalide kättesaadavus oli mõnevõrra suurem väljakutse, kui see mandril oleks olnud.
Kas tuli ette ootamatusi või sujus kõik nii, nagu projekt ette nägi?
Üldiselt suuri üllatusi tehnilises plaanis ei kohanud. Sadamaehituses tuleb alati olla valmis ootamatusteks ning see kuulub töö juurde. Midagi sellist, mida poleks suutnud koostöös järelevalve ja tellija meeskonnaga lahendada, aga ette ei tulnud. Juba asjaolu, et saime tööd mõnevõrra varem valmis kui kokkulepitud tähtaeg, näitab, et asjad sujusid siiski kenasti.
Hiiumaal suurehitustelt on läinud mitmed peatöövõtjaid võlgu ja kohalike väikeettevõtete pankrotte maha jättes. Kas AS Nordecon lahkub puhaste paberitega ja maksab alltöövõtjate arved ära?
Nordecon pole põhjendamatult kunagi kellelegi võlgu jäänud ning seetõttu jääb küsimus natuke arusaamatuks. Lisaks on Nordecon oma tütarettevõtte OÜ Hiiu Teed kaudu saare eluga tihedalt seotud ning teeb kohalike töövõtjatega ka tulevikus head koostööd, mille üks osa on korrektselt teostatud tööde eest arvete tasumine.
