Esimese Hiiumaa jalgpalli suvelaagri peatreener ütles laagri lõpupäeval, et Hiiumaa lastest jäi talle väga positiivne mulje kui headest meeskonnamängijatest.
Priit Adamson, kes on varem juhtinud jalgpallilaagreid Võrus, Rakveres, Kilingi-Nõmmel, Viru-Nigulas, Tallinnas ja Haapsalus, ütles, et siinsed lapsed on head meeskonnamängijad. Ta selgitas, et nad on teadlikud oma väärtusest ja väärikusest, neil ei ole vaja kogu aeg tõestada enda tähtsust, neil ei ole vajadust kogu aeg iga asja võita.
Sõprus võidust tähtsam
“Mulle tundub, et nad mõistavad – tore läbisaamine on tähtsam kui võit,” selgitas peatreener. “Nad oskavad üksteist hoida, nad oskavad ka väiksemaid hoida ning on justkui üle sellest võidukohustusest.” Ta juhtis tähelepanu väljakule, kus käis laagri
lõpumäng ja viitas, et mängijad üritavad innukalt väravaid lüüa, kuid pole seejuures närvilised ega ärritunud.
Tõelise pedagoogina andis peatreener laagri lõpupeol lastele positiivset tagasisidet tunnustades igaühe tugevaid külgi. Kuulajaiks-aplodeerijaiks olid lastele järgi tulnud emad-isad ja muidugi lapsed ise. Peatreeneri kingitud diplomile lisaks andis MTÜ Hiiumaa jalgpall juhatuse liige Kristi Linkov igaühele Kärdla linnameeskonna ja LEADER logodega jalgpallisalli kirjaga “Hiiumaa”. Abitreenerid Hergo Tasuja, Sander Laur ja Jaanika Küttim lisasid sellele Eesti koondise foto, suutäie magusat ja käepigistuse.
Ka peatreenerit kingitusega tänanud Kärdla linnapea
Georg Linkov rõhutas, et jalgpall on sõprade mäng: “Üksi on väga nõme mängida – söödad, aga keegi ei sööda tagasi.”
Hiidlastele erand
Hiiumaal peeti jalgpallilaagrit esimest aastat. Kohti oli 40, kuid kuna huvi oli nii suur, tegi Eesti jalgpalliliit erandi ja lubas Kärdlas peetud jalgpallilaagrisse võtta 44 seitsme- kuni kolmeteistaastast last. “Võistlussporti nii suure vanusevahega teha ei tohiks, aga kuna see on sõpradevaheline laager, siis see sobib,” ütles peatreener.
Kristi Linkov lubas, et korraldab järgmisel aastal Kärdlas juba kaks jalgpalli suvelaagrit. Peatreener Priit Adamson sai samal päeval kutse järgmisel aastal tagasi tulla.
Jalgpallilaagris osalejate muljeid
Esimest korda Tallinnas jalgpalli vaatamas käinud kümneaastane Karl Värva leidis, et jalgpalli oli suurel staadionil huvitav vaadata.
Isa Tiit Värva rääkis, et pojale meeldib väga jalgpalli ka telerist jälgida: “Iga õhtu tahab vaadata, Inglise liigat jälgib ja kõiki Eesti liiga mänge – õhtuti palub, et magama ei peaks minema ja saaks vaadata.”
Karl on D1 meeskonna väravavaht ja tema kontos on juba ka üks väga eriline värav. Selle lõi ta Saaremaal oma väljakupoolelt vastaste väravasse. “Maailmaski on selline asi haruldane, et väravavahil õnnestub oma väravast lüüa teise väravasse,” märkis isa uhkelt.
Ta ütles, et laager oli väga hästi organiseeritud, laps tuli õhtul koju väsinuna, kuid rõõmsana ja hommikul tahtis kohale minna enne laagri algustki.
Kaheksaastane Annabel, kes koos perega käib Hiiumaal sõprade juures ja muidu elab Saksamaal, oli laagris koos mõned aastad vanema venna Gregoriga. Peatreener Priidu kohta ütles, et ta on väga lahke ja “liiga” hea jalgpallur ning oskas asjad hästi selgeks teha.
Varem on Annabel jalgpalli mänginud kodus koos isa, venna ja õega, jalgpallilaagris aga osales esimest korda. Laager oli Annabeli meelest tore ning ta leidis sealt endale viis uut sõpra.
Annabeli ema Kadi Mustasaar lisas, et peatreener Priit on ääretult sümpaatne õpetaja ja inimene, kellest lausa kiirgab heatahtlikkust: “Kindlasti oli ta lastele väga suureks eeskujuks.”
Ta rääkis, et algul olid lapsed treeningutest väga väsinud, kuid siis harjusid ja iga päevaga läks mäng paremaks.
