Kärdla raamatukogu – natukene kodu moodi koht

Kristel Algvere

Suve alguses tegi Suvelehe toimetaja Piret mulle ettepaneku, et võiksin kirjutada kõikidest Hiiumaa raamatukogudest ja seda võimalikult kogemus­põhiselt. Eriti tore oli tema arust, et Kärdla omasse saab minna juba hommikul kell kuus – no ikka eriti tuus! Ka sõbranna Tuuli mainis, et see on koht, kus saab kõige varasemal tunnil Kärdlas kohvi. Nüüd ongi viimase raamatukoguna ka selles vanas tuttavas paigas ära käidud.
Päris kell kuus hommikul ma end raamatukokku minema ei sättinud. Jõudsin ukse ette täpselt kell 8.56 ja nii oli mul enne raamatu­kogu töötajate tulekut aega terve tund üksinda raamatukogus ringi tuiata. Kirjutasin eelmisel päeval raamatukogu juhatajale Annely Veevole palvega, kas mul oleks võimalik oma ID-kaardiga uksest sisse pääseda, jah, sellega oli korras. All maja külgmise ukse ees oligi siis kaardi­lugeja, juures õpetus, kuidas vale triipkood sõrmega kinni katta ja näidata masinale ainult üht ja õiget. Väike punane valguselaik, mis pidi üht kahest triipkoodist ID-kaardi taga lugema, tegi seda probleemideta, siis käis ukseluku klõpsatus ja olingi kultuurimajas sees!
Katsusin muidugi ka ust, mis viis fuajeesse, kuid see oli lukus – ja õige ka, kui on siht minna raamatukokku, siis sinna minnagi. Lihtsalt meenusid kõik need sajad korrad keskkooli ajast, mil seal majas neidude koori proovis käisin või ka Hiiu Piigadega tantsutrennis. Kultra on selle maja hüüdnimi, ja seal, kultras, aadressil Rookopli 18 on 1995. aastast olnud ka raamatu­kogu, kuhu olingi teel.
Teisel korrusel avanes sama süsteemi järgi ka raamatukogu uks ja täpselt kell üheksa astusin ma lugemissaali, mis päikselisel suvehommikul oli äärest ääreni valgust täis. Loomulikult seadsin sammud kohvimasina juurde. Eesti keeles ikka väga imeliku nimega kohvimasin “Jura” oli unelevas olekus, ent kui vajutasin tema seljal olevale nupule, ärkas see ellu ja nõudis vett. Raamatukogutöötaja laua vastas on uks, mis viib tualetti, seal oli hõlbus ühe suure tassiga kraanist vett võtta ja masinat joota, vasakul pool olev veemahuti kaas käis väga hõlpsalt. Joogid jagunesid kaheks: must kohv ja kohvijoogid, viimaste jaoks oli olemas paremal pool masinat piima-anum. Masin tahtis pärast joogi tegemist loputamist, ta tegi seda ise ja üldse mitte pikalt, diskreetselt ütleksin. Vaja oli talle selleks ainult ühe nupulevajutusega luba anda. Kohvi ja kohvi-
joogid maksavad raamatukogus üks euro.
Üldiselt ei peaks kohvimasinast nii palju rääkima, aga hea ju, kui hommikul vara raamatukokku tööle minnes saab ühe tassi head kohvi, et seejärel ühendada oma arvuti vooluvõrku või kasutada üht kahest raamatukogu arvutist, ja asuda oma asjade kallale. Seda saab sealsamas lugemissaalis teha suisa imemõnusasti. Olemas on kiire juhtmeta internet.
Selja taga ajakirjade kirju sein, käe­ulatuses teatmeteosed ja teistes saalides kirjandust kõigist maailma nurkadest. Uudiskirjandus, tõlkekirjandus, Loomingu Raamatukogud alfabeetilises järjekorras, kodumaine ilukirjandus, hiiumaised raamatud, lastekirjanduse jaoks eraldi osakond… Kärdla raamatukogu kohta ei saa kuidagi öelda “väike raamatukogu”.
Kohe raamatukokku sisse astudes näeb ka iseteenindusaparaati, juhul, kui tahaks midagi kaasa laenutada, kui raamatukogutöötajat parajasti kohal ei ole. Ka see töötab ID-kaardiga ja on loogiliselt kasutatav. All ukse kõrval on muidugi ka laenutuskapp ja tagastuskast.
Raamatukogu on klassikaliselt avatud E–R 10–18, sügisest ka L 10–14. Aga igal päeval saavad hommikuti kell 6–10 ning õhtul 18–22 kõik alates 16aastased Kärdla raamatukogu kasutajad oma ID-kaardiga minna nii raamatuid laenutama kui ka tööd tegema. Nädalavahetusel 6–22. Selline süsteem on Põhjamaades juba harjumus­pärane ning sellega näitab Eesti esimene selliselt lahtiolev Kärdla raamatukogu ka kõikidele teistele teed. Rohkem infot raamatukogu kodulehel: https://raamatukogu.hiiumaa.ee