Lemsalu (Limbaži) on üks vana Hansalinn Liivimaal. Kunagi nõnda võimas, et imesta aga.
Kui nüüd küünib linna elanike arv seitsme tuhande kanti, siis juba 1385. aastal linnaõiguse saanult olnud see lausa kuus tuhat. Sellal elanud Tallinnas poole vähem inimesi. Lemsalu jäänud rahvaarvult alla ainult Riiale ning linnamüürgi olnud vaid Riial uhkem.
Tundub täitsa uskumatu loona see mineviku hiilgus. Kuid merelt saanud laevad mööda Svetupe jõge lausa Lemsalu järvedeni välja. Mett, vaha, vilja, karusnahku ja muud viidud siit otse Lüübekisse ja Kopenhaagenisse. Ja linn õitses.
Siin asus Riia piiskopi talveresidents. Milline nägi aga linn ise välja? Eks ikka kivimajade kobar ringmüüri sees, millel kokku neli väravat.
Paraku kippus Svetupe 16. sajandi alguseks liiga madalaks jääma, mistap enamus laevu merelt siia enam ei pääsenud ning Lemsalu hakkas alla käima.
Liivi sõjas 1558. aastal põletati linn maha. Edasi madistasid siin rootslased ja poolakad, misjärel 17. sajandi algul olnud peale linnuse alles kõigest kolm maja.
1747 põles Lemsalu järjekordselt maha. Alles siis sai linn tasapisi uuesti arenema hakata. Millest on tunnismärkidena ka erinevaid hooneid näha.
Keskajast on alles vaid piiskopilinnuse varemed. Ka jupike linnamüüri olla, kuid tol juuliõhtul me seda otsida ei teadnud. Kuid vahest oli nagu Haapsalus, kus linnusemüür oli jupikesena ühtlasi ka linna kaitsemüür?
Igatahes olime elus esmakordselt Lemsalu linnas ning mängisime kiirkorras natukese turiste. Nõnda, linnus kui linna kõige olulisem vaatamisväärsus. Õue pindala oli sel kõigest 29 x 30 meetrit. Ruudukujulisest linnusest on säilinud vaid paar maakividest külge. Tegelikult oli ta osalt võrdlemisi hästi säilinud
1944. aasta punaarmee pommirünnakuni. Seni oli hoonet kasutatud küüni ja loomalaudana. Kui nüüd katus katki, hakkasid ka müürid kiirelt varisema. Vallikraavid täideti ja ümbritsevad kindlustused tõmmati maha juba varem.
Veel 1999. aasta fotolt võib näha vaid väsinud paljaid kivimüüre. Nüüdseks on müüre kõpitsetud ja kaetud kaitsvate katustega, peatorn rekonstrueeritud puitsõrestikuna, et lihtsalt markeerida kunagi siin olnut. Odav, samas aga tegelikult päris huvitav lahendus.
Ja siis muidugi see värav. Kaar on laotud devoni dolokiviplokkidest. Paraku pole taastamisel väravapiitu enam dolokivist ehitatud, vaid betoonist valatud…
Värava kohal välisküljel allalastav langevõre olevat Lätis ainulaadne taoline. Noh, tõsi, võret ennast küll praegu enam pole, on vaid näha vastav väliskülge ehitatud süvend ja üleval avad, kust tõstmine-langetamine toimus. Lähimat seda tüüpi võib näha Ojamaal Visby linnamüüril. Kui meenutama hakata, siis vist tõesti oli Visbys midagi sarnast…
