erakogu Seljataha vaadates meenuvad töökad tunnid kooliaias, kuhu jäi meist laiendatud turbapeenar, uhke kiviktaimla ja mitmed puidust väikevormid. Ei unune, kuidas palehigis taimede ladinakeelseid nimesid õppisime, harjutasime õunapuude lõikamist ja pookimist, ladusime sillutist või kuidas pabistasime enne eksameid ja kirusime koduseid ülesandeid.
Tunnistust meie grupivaimust andis näiteks see, kuidas me seitsmekesi lõpuaktusele ilmusime nagu seitse pöialpoissi – töötunked seljas ja kätest kinni. Sellised me olimegi, üks tore meeskond ehk naiskond.
Aitäh, teekaaslased, kellega koos läbi rõõmu ja valu võiduka lõpuni jõudsime! Aitäh, kallid õpetajad, kes te meie maailmapilti avardasite ning kelle toeta me poleks praegu need, kes oleme.
Tänu klassijuhataja Merjele, kes meid alati aitas ja takka utsitas; aitäh õpetaja Taavile, kes meid õrnalt ja kindlakäeliselt taimeriigi saladustesse pühendas; aitäh õpetaja Luile, kes oksakäärid õiget pidi pihku pani ja mesilasi armastama õpetas; aitäh koolile, mis Leonardo da Vinci programmi raames meid Portugali praktikale saatis, seeläbi veel ühe hindamatu kogemuse andis ja meie koolile üle-eestilist kuulsust tõi.
Tuult meile tiibadesse, ilusaid aiakujundusi ja uhkeid ehitisi!
Marika Lall
ME 11 lõpetaja
