Täna koguneb valla volikogu erakorralisele istungile, et otsustada Kärdla põhikooli uue hoone ehituse üle, mis ehitushindade kallinemise tõttu läheb planeeritust 1,4 miljoni euro võrra kallimaks.
Erakorralise istungi päevakorras on vaid üks punkt – volikogult on vaja kinnitust varalise kohustuse võtmiseks ja nõusolekut hankelepingu sõlmimiseks.
Eelnõu kohaselt peab vallavolikogu otsustama, kas on nõus sõlmima hankelepingu Kärdla põhikooli uue õppehoone ehitamiseks kogumaksumusega kuni 6,4 miljonit eurot, millest 3,4 miljonit eurot on riigipoolne toetus. See tähendab, et esialgselt planeeritud valla omaosalust 1,6 miljonit eurot tuleb suurendada 1,4 miljoni euro võrra.
Seletuskirjas märgitakse, et planeeritud omaosaluse suurendamine on kavas katta laenu abil, mis võetakse 2022. aastal. Sellega tõuseb valla netovõlakoormus 79,1 protsendini ehk lubatud piirmäära, 80 protsendini jääb maad alla ühe protsendipunkti.
Vallavanema asendaja Hergo Tasuja selgitas, et omaosalust tuleb suurendada kallinenud ehitushindade tõttu. Vallavalitsuse ettepanek on see katta lisalaenu võtmisega, aga volikogu võib tema sõnul kokku leppida ka teistsuguses katteallikas.
“Valla investeerimisvõimekust see siiski kahtluse alla ei sea,” arvas Tasuja, lisades, et kehtiva eelarvestrateegia järgi tõuseb netovõlakoormus peaaegu 70 protsendini. Kui põhikooli ehituse kallinemine katta laenu toel, siis 79 protsendini. Nii kõrgeks jääb see kaheks aastaks ning aastatel 2024–2025 hakkab uuesti vähenema.
“Hiiumaa vald on viimastel aastatel julgelt investeerinud, aga eelarvedistsipliini selles mõttes hoidnud, et põhitegevuse tulem on hea ning võimaldab ka järgmistel aastatel uusi objekte ette võtta,” selgitas Tasuja.
Lisades, et põhitegevuse tulemist sõltub kohaliku omavalitsuse maksimaalne netovõlakoormuse määr.
Leigri: Käina trügis ette
Volikogu opositsiooni juht Antti Leigri ütles, et Kodusaare fraktsioon koguneb neljapäeva õhtul (Hiiu Lehe trükkimineku järel) ja siis pannakse paika lõplik seisukoht. Sama meelt, et Kärdla uus põhikool tuleb valmis ehitada ja riigipoolne toetus, mille kasutamise lõpptähtaeg ligineb, ära kasutada, on tema sõnul ka opositsioon.
“Me ei ole uue koolihoone ehitamise vastu ja toetame seda, aga enne uue laenu võtmist tuleb üle vaadata senised investeeringud,” märkis Leigri. Võimaliku kärpekohana, kust põhikooli ehituseks saaks kasutada valla enda raha, näeb ta Käina kultuurikeskuse remondi edasilükkamist.
“Käina huvi- ja kultuurikeskus trügis praeguses investeeringutekavas ette ja selle praegune investeering on suures osas valla oma raha,” selgitas ta. “Käina kultuurikeskust võib renoveerida küll, aga mitte praegu, ja sealt vabaneks üle miljoni euro valla raha. Tasuja põhiväide, et tegu on nii-öelda Käina osavalla rahaga, ei päde olukorras, kus meil on vaja ära kasutada riigi toetus, mille kasutamise tähtaeg saabub järgmise aasta lõpus – meil lihtsalt ei ole aega oodata. Käina kultuurikeskuse remondil ei ole ühtegi toetust ja on samuti arvestatud valla laenuvõtmisega, nii et see on üks koht, kus valla tulevast laenukoormust vähendada.”
Koolihoone tähtsam
Leigri viitas, et vallal on seadusega pandud kohustus tagada põhiharidus, seega on põhikooli hoone ka tähtsam. “Paistab välja ühe osavalla ahnus – minu meelest võiks Käina kannatada huvikeskuse ja kontoriruumide remondiga seni, kuni ehitushinnad rahunevad,” ütles Leigri. “Seda mõistaksid ka Hiiumaa inimesed, sest Käina on saanud suuri investeeringuid ja võiks pausi pidada küll.”
Ehitushindade kallinemine ei ole tema sõnul vallavalitsuse süü, aga Kärdla põhikool on oma uut maja oodanud juba ligi neli aastat ja ehituse riigipoolse toetuse kasutamise tähtaeg läheneb.
Uus eelarvestrateegia
Reedel annab vallavalitsus volikogule üle ka valla eelarvestrateegia uuendatud versiooni eelnõu, mis jõuab augustikuus esimesele lugemisele. Vallavanema asendaja Hergo Tasuja kinnitas, et kui Kärdla põhikooli investeeringut suurendada, siis see olemasolevas strateegias planeeritud investeeringuid ohtu ei sea.
“Kindlasti ei tähenda see, et peab majandus- või personalikulusid kärpima,” lisas Tasuja.
Eelkõige loodab vald tulumaksulaekumise kasvule. Nii nähakse eelarvestrateegias ette, et järgmisel aastal kasvab üksikisiku tulumaksu laekumine 5 protsenti ja ülejärgmisel aastal 4 protsenti.
Antti Leigri juhtis tähelepanu, et valla 15 miljoni euro suuruse aastaeelarvega võrreldes kasvaks laenukoormus 10 miljoni euroni.
“Need on kõnekad numbrid,” ütles Leigri. “Oht, et tuleb kärpida allasutuste kulusid, on täiesti olemas – olgem realistid ja ettevaatlikud.”
Veel vahendas ta volikogu liikme ja Hiiumaa sotsiaalkeskuse juhataja Riho Rahuoja muret, et kui põhikooli jaoks võtta suurem laen, sattub ohtu sotsiaalkeskuse teise etapi ehitus – lähiajal avanevad küll vastavad toetusmeetmed, aga vallal lihtsalt pole välja panna umbes miljoni euro suurust omaosalust.
Ka võib tekkida vajadus teha erakorralisi kulutusi vallale kuuluvate (kooli)hoonete ventilatsiooni parandamiseks, ka selleks poleks siis Leigri hinnangul enam vaba ressurssi.
Ehitajat pole veel valitud
Vallavalitsus kuulutas Kärdla põhikooli ehitustööde hanke välja aprillis. Hiiu Lehes kirjutasime tookord, et koolihoone ehitaja leidmiseks valis vallavalitsus paindlikuma hankemenetluse, kuna aeg kiirustab tagant ja ehitushinnad kerkivad. Leheloos oli kirjas, et 2018. aastal alanud Kärdla põhikooli ehitamise ettevalmistused jõudsid järgmisesse etappi plaanitust hiljem.
Hange toimus konkurentsipõhiste läbirääkimistega hankemenetlusena kuna rahalised ja ajalised piirangud ei võimalda praegu piisava täpsusega kindlaks määrata ehitustööde mahtu ja lahendusi, selgitas lehele ehitushanke läbiviija, osaühingu BCM Konsultandid juht Margus Jaago.
Tähtajaks, 6. maiks laekus kaks taotlust ja juba 9. juuniks sai vallavalitsus kaks pakkumist. Pakkumise tegid OÜ Ehitus5ECO ja
OÜ Haart Ehitus, varasema nimega OÜ Tafrix.
Riigihangete registris aga seisab ka kaks kuud hiljem ehk augusti algul märge, et hange on veel hindamisel.
