Tiit Haljand Palli rand – kruusatee sinna on lausa päris pikk, aga sõit on seda väärt, sest ees ootab kõva liivarand, maaliliste vaadetega metsastele poolsaartele ja suurte kividega kaunistatud rannikule. Võid seal jalutada kokku koguni kaks-kolm kilomeetrit. Palli asub kõigest nii kaugel, et siin on isegi suvitajaid pigem vähe ning ümberringi valitseb vaikus ja rahu. Meri võib olla pisut külm, sest on põhjakaldal ja avatud, kuid palava ilmaga pakub just parajat kosutust. Vesi on tõesti kristallselge ja põhjani läbipaistev. Siin on ka RMK telkimisplats, kus saab mõnusasti ööd veetma jääda, kui tagasi minna ei tahagi.
Kallaste pank – parim paik, kuhu palava ilmaga peitu pugeda, sest siinne vana kõrge kuusemets ja pangaalune alati jahe õhk on suurepärased kohad, kus kuumuse eest varju otsida. Kevadel on siin sinililli, sügisel lehterkukeseeni, alati aga saab nautida kummastavat vaadet keset metsa kõrguvale kihilisele pinnasele, mis tuletab meelde – kunagi oli siin meri. Hiiumaa on nii palju kasvanud. Siitsamast läheb mööda ka uus RMK matkatee ümber Hiiumaa ja peab ütlema, et see on nii põnevalt sinna põimitud, et ka kohalikuna pole ma päris kindel, kuhu see tee siis viib. “Ei tee vii kuhugi, kui ise ei lähe!” kõlab peas. Aga pole veel saanud ka minna veel kuhugi seda teed pidi, sest just siis on maa otsustanud meile meelde tuletada, et kunagi oli siin meri ning väikse lõigu teest üle ujutanud.
Tahkuna kaitserajatised – viiekorruselised katakombid, Hiiumaa ainus raudtee … Sel aastal ehk ei taha keegi nõukogude aega meenutada, aga see koht väärib külastust. Võib-olla just selle teadmise pärast, et kunagi oli nii ja just selle meeldetuletuse pärast, et see polnud hea aeg. Ja nostalgilist pole seal suurt midagi. Siia on peidetud ka kaks Geopeituse aaret, millest ühe kommentaaridest võib lugeda, et see on üsna seikluslik otsimine.
Tihu järved – Hiiumaaga seoses räägitakse ikka tihti merest ja mere äärde minekust ja paljud võib-olla ei teagi, et meil on järved ka. Nad asuvad üsna Hiiumaa keskel ja on suvel kindlasti parajad sääsemagnetid, kuid sinna on rajatud õpperada ning järveni, koguni järve peale, viib laudtee. Rada kulgeb mööda võluvast vanast, hästi “sassis” metsast, kus puud on kukkunud ja taimed kasvavad nende otsas omasoodu. Tee ääres on ka metsaonn, kus vihma korral varju leida, tuld teha ja magadagi. Praeguseks on järv küll üsna kinni kasvanud, kuid räägitakse, et omal ajal on sinna lausa viikingite laev ära uppuma mahtunud.
Sarve sadam – tee Sarve ehk Naistlaiu sadamasse kulgeb läbi väikse külakese, lookarjamaa ja mööda mereäärt. Tee lõpus ootab väike, värskelt kaasajastatud sadamake, kus saab ujuda, laidudele sõita, kalagi ilmselt, kui ette helistada ja kokku leppida, isegi SUP-lauda rentida. Seda kõike Endli merematkade kaudu. SUP- või süstamatka on just siinkandis kõige põnevam teha, sest laidudele on lühike maa ja ei pea isegi ööseks jääma – vabalt jõuab tagasi. Samuti väärib imetlemist Sarve loodus ja sealsed kivid, mille pinnal võib leida lõputult erinevaid fossiile. Tõeline aardelaegas väikestele kivihuvilistele
