Huvitavat teemat puudutavad pildid ja kaart peaksid täiendama 23. novembri Hiiu Lehes ilmunud artiklikest Kõrgessaare merelennusadamast.
Teema iseenesest on ju põnev, sest ega hüdroplaane Hiiumaa ajaloos eriti pole olnud. Saaremaal Kihelkonna Papissaare merelennusadam on suhteliselt tuntud oma 3 km pika munakivitee ja raudbetoonangaaridega. Soome kolleegid teatasid, et selle ehitas Soome firma 1913. aastal, aga Kuressaare lennusadam oli neile uudiseks. Miks eelmises leheloos tsiteeritud saksakeelses artiklis “Fliegende Aale. Kaiserliche Torpedobomber im Ersten Weltkrieg”*, mille autoriks Ulrich Israel, pole mainitud Papissaaret, on tingitud vast sellest, et seda nad ei kasutanud või ei saanud kasutada. Peab Saaremaa ajaloolaste käest küsima.
Ajaloolised fotod Ventspilsist ja Kuressaarest annavad aga aimu, millised võisid olla Kõrgessaare vastavad rajatised. Kaardil näeme kahte otseteed Kirikulahe äärde, mis ilmselt olid rajatud lennusadama jaoks. Jääb oodata madalat mereseisu ning käia kaemas, kas lennusilla aluspostidest ka midagi näha on. Igatahes Tahkunas olid mõni aasta tagasi madala merega lennusadama võimalikus kohas mingid postid veel näha. Hiiumaa põnevustele tuletornide ja laevasadamate kõrvale on ju tore lisada veel merelennusadamad.
URMAS SELIRAND
ajaloolane
*tlk “Lendavad angerjad. Keiserlikud torpeedopommitajad Esimeses Maailmasõjas”