Hiiumaa vallavalitsus koostas eilseks volikogu istungiks ülevaate aastate 2017–2021 investeeringutest – kava on ambitsioonikas, kuid vallavanem kinnitab, et selle elluviimisega tullakse toime. Samas kasvab valla laenukoormus 80 protsendini.
Tuleb tunnistada, et Hiiumaa endised vallad ja ka praegune on olnud äärmiselt edukad toetuste taotlemisel. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest tuli toetus Kärdla Keskväljaku kaasajastamiseks ja Käina elamuskeskuse Tuuletorn ehituseks, tuge maja põhjalikuks soojustamiseks said Kärdla lasteaed ja ehituseks sotsiaalkeskuse esimene etapp. Tõenäoline on, et riigi toetus tuleb ka Kärdla põhikooli uue maja rajamiseks ja spordikeskuse ehituseks, esialgu esimese, hiljem teise etapi töödeks.
Ambitsioonikas, aga tehtav
Teisipäeval vestlesime valla investeerimisvõimekuse teemal vallavanem Reili Rannaga. Küsisin vallavanemalt, kas vallale on jõukohane kõik plaanisolevad arendused ellu viia nii, et ei korduks Kärdla sadama stsenaarium – ilus asi on valmis, aga pärast oleme raskustes ja näiteks ei saa valla töötajate palka tõsta.
“Julgen väita, et seesama strateegia põhi peaks andma kõikidele volikogu liikmetele kindlust, et oleme arvestanud sellega, et suuri objekte tehes ei tohi igapäevaelu kannatada,” ütles vallavanem teisipäeval. “Loomulikult vajab ka igapäevaelu kogu aeg ülevaatamist, et valla pinnad oleks maksimaalselt kasutatud ja vananenud pinnad annaksime ära – siis on see plaan teostatav.”
Vallavanem nentis, plaan on väga ambitsioonikas, samas on see tema sõnul täiesti realistlik ja tehtav. “Meil on praegu väga tugev meeskond, kellega seda teha ja need otsused ei ole tulnud kuskilt laenurgast. Oleme neid kaalutlenud, meil on arvutused taga, on finantsvahendite strateegia ja me tuleme toime – see kindlus on praegu olemas ja seda ma julgen öelda,” kinnitas vallavanem.
Laenukoormus kasvab
Hiiumaa valla planeeritud laenukoormus aasta lõpuks on 53 protsenti eelarvest, laenu finantseerimiskohustuste aastane summa 750 000 eurot.
Vallavanem tõi võrdluseks, et valla põhitegevuse tulud 2018. aasta eelarves on 13,9 miljonit eurot, põhitegevuse tulem ehk kulude-tulude vahe selle aasta lõpuga on 1,1 miljonit eurot. “Ehk meie tulud on nii palju suuremad kui kulud, meie tulud kasvavad ja finantsseis paraneb ning laenumahu 60 protsendi piir võiks tõusta,” selgitas Rand, et ei investeerita ainult laenust, vaid ka valla tulemi arvel.
Praeguseks paljudel omavalitsustel enam laenu 60 protsendi piiri ees ei ole – paar aastat tagasi lasti see vabaks. “Nii oleneb laenukoormuse määr valla võimekusest laenu teenindada ja oma kohustustega toime tulla,” selgitas ta.
Ka valla tulumaksulaekumine paraneb. Kui aastaeelarve oli tehtud arvestusega, et tulumaksu laekumise kasv on 6 protsenti, siis esimesel poolaastal oli tegelik kasv ligi 12 protsenti. Eile mindigi volikogu ette selle aasta esimese lisaeelarvega.
“Kuna me ei tea, mida toob teine poolaasta, tegi vallavalitsus praegu ettepaneku suurendada tulumaksuprognoosi kümne protsendini – leian, et raha saab juurde alati anda ja kuna pool aastat on piisavalt pikk aeg, siis igaks juhuks jätame endale varu,” ütles Rand. Nii suurendatakse eelarve tulupoolt suurema tulumaksulaekumise arvel 300 000 euro võrra, tulud kokku koos sihtsuunitlusega rahadega kasvavad 430 000 euro võrra.
Tuuletorni vastasseis
Käina elamuskeskuse Tuuletorn ehitusleping, mille ehitus sai kavandatust 560 000 eurot kallim, oli eile Hiiumaa vallavolikogu töölaual teist korda. Peale arutelu ja vaheaja võtmist toetas volikogu lepingu sõlmimist 13 poolthäälega, vastu hääletas 9 volikogu liiget.
Vastasseis aga joonistus selgelt välja juba eelmisel, erakorralisel istungil. Opositsioon leiab, et Tuuletorni rajamine on valla jaoks liiga kulukas, võtab võimaluse teha muid investeeringuid ja sunnib kokku hoidma igapäevakulutustelt. Küsiti ka, kas vald üldse peaks tegelema ühe turismiobjekti arendamisega. Tänase lehe arvamusküljel kirjutab samal teemal volikogu liige Antti Leigri.
Koalitsioon aga on kindel, et vallal on suutlikkus see investeering ellu viia, andes sellega Käina spordikeskusele ja piirkonna turismile lisaväärtuse, samas jääb alles ka võimekus arendada muidki objekte.
Vallavanem ütles, et vallavalitsus kaalus ka uue ehitushanke korraldamist ja ehitusmahtude vähendamist, samas on Tuuletorni projekti võrreldes esialgsega juba vähendatud ja kohandatud.
“Tegelikult on ju kaks lahendust – kas me tahame selle idee ellu viia või ütleme, et teemegi ainult korda spordikeskuse vana osa fassaadi ja lisandväärtust ei loo,” selgitas vallavanem. “Vallavalitsuse ettepanek on siiski viia ellu idee, mis EASile esitati ehk siis me püüame luua kogupere elamuskeskuse, mis on aasta ringi kasutatav ja võiks Hiiumaa turismi külastushooajale anda lisa. Eriti just lastega peredele oleks seal mitmekülgsemaid väljundeid ja võimalusi ka sügisel ja talvel ja vihmaste ilmadega ning loomulikult oleks need lisavõimalused ka maakonna enda elanike jaoks.”
Abiks finantsstrateegia
Vallavanem võttis omaks volikogu kriitika vallavalitsuse aadressil, et raske on teha poolt- või vastuotsust ühe objekti kohta, kui puudub ülevaade kõigist lähiaja investeeringutest ja valla suutlikkusest neid rahastada. Nii koostas vallavalitsus finantsstrateegia mustandi, et volikogul oleks parem ülevaade otsustamaks, toetada Käina Tuuletorni rajamist või mitte. Terviklik strateegia on osa uue valla arengukavast ning läheb laiemale avalikule arutelule septembri alguses.
“Panime strateegia projekti kirja kõik investeeringud, mis on ettevalmistamisel, töös või alles plaanides,” selgitas vallavanem. “Veel oleme lisanud kallinemise osa ehk oleme läbi mänginud ka kõige mustema stsenaariumi. Koostatud strateegia mustand näitab, et me tuleme nende investeeringuobjektidega toime ja vahendeid jääb ka teede investeeringuteks,” kinnitas vallavanem.
Strateegia projektis on lisaks eelpoolnimetatud kuuele objektile kirjas ka investeeringud Tohvri hooldekeskuse (2020-2021), Käina kultuurikeskuse (2021), Kärdla sotsiaalkeskuse II etapi (2020), munitsipaal-üürimajade (2021), Emmaste spordikeskuse (2019) ning Palade spordihoone ja Paluküla spordirajatiste (2019 ja 2021) arendusteks.
Vallavanem nentis, et projekti mustand näitab muuhulgas ka seda, et Kõrgessaares justkui ei ole üht suurt objekti peale Tervisemaja remondi, milleks järgmisel aastal kulub 180 000 eurot. “Näeme praegu, et Kõrgessaare piirkonnas on järgmiste aastate prioriteediks teed,” selgitas vallavanem, et aastateks 2019–2021 on teede investeeringuteks kavandatud 1,2 miljonit eurot.
Vallavanem ütles, et investeeringute kava elluviimine toob ühest küljest kokkuhoidu praeguste hoonete ülalpidamiskulude näol, teisalt tähendab ka tõsist finantsdistsipliini, et hoida valla kulutustel kätt pulsil ja mõistlikult majandada.
