LAUR MELDORF 
LAUR MELDORF Käina kultuuri- ja huvikeskuse direktor Ly Meldorf, kes oli peo pealavastajaks, jälgis valgusetendust koos peolistega, seistes Orjaku sadama kail. “Küll on tore, et Taavo Taelma oli nõus kaasa lööma ja selle valgussõuga esinema,” jagas Ly Meldorf oma heameelt, vaadates, kuidas värvilised valguskiired ajuti virmalisi meenutavaid mustreid lõid.
Selleks ajaks olid kõik preemiad välja kuulutatud ja videofilmile jäädvustatud etteasted vaadatud ning nii täiendas piduõhtu lõpetuseks pakutud vaatemäng pidulikku meeleolu veelgi.
Kokku mängisid jää ja lumi, pimedus ja valgus
Valgusetenduse autor Taavo Taelma ütles, et on varem kontserte helindanud ja valgustanud, kuid õueetendustega on tal vähe kogemusi. Esimene selline suurem töö oli tal aastavahetuse peol Kärdla keskväljakul, kus ta tegi trummisõule valgusseaded.
Orjakus toimus see jää peal, muuli lähedal, kuhu kogu varustus oli vaja kohale viia ja kaablid vedada. “Et oleks efektne, on vaja piisavalt liikuvaid valgusteid ja muidugi on vaja oskust, et neid kasutada,” selgitas ta valgusetenduse tehnilist poolt. Jääle oli paigaldatud 21 lampi ja peegeldiskokera – kõik see vahetas värvi, liikus ja vilkus. Lisaks kuulus varustusse kaks leegiheitjat, millest paiskus välja ehtne tulesammas. Tegu on varustuse uuemate täiendustega, mis said hangitud aastavahetuse etenduse jaoks, “et rohkem efekti luua”.
Kuna elav tuli mängus, oli vaja hästi läbi mõelda ohutus ja luua turvatsoon, et keegi kõrvaline sinna juurde ei sattuks. “Jää peal oli selles mõttes väga hea etendust teha,” märkis ta.
Valguse osas ei ole erilisi nõudeid – kui vaja, saab valgustid õhku riputada, vajadusel maha panna. Valgust muusikaga sidudes on vaja teha eeltööd, “et teaks, mis nuppu vajutada ja mis meeleolu värvid peavad looma.”
Kokkuvõtteks ütles Taelma, et nüüd, kui ta on tagasisidet kuulnud, tundub talle, et võib rahule jääda. “Sain kogemuse juurde ja tekkis ka mitmeid ideid – näiteks, miks mitte teha jää peal diskoõhtut või uisutamisõhtut,” mõtles ta juba järgmiste ettevõtmiste peale.
Filmimiseks kulus üle kuu
Kui valgusetenduse puhul oli peo pealavastajal Ly Meldorfil eeskätt mõtte algataja roll, siis etendusele eelnenud videofilm valmis tema otsesel osalusel. Ta sai kokkuleppele Taavi Juursaluga,
kes nõustus olema operaatoriks ja tegema filmi montaaži. Operaatorina aitas kaasa ka Arno Kuusk.
Filmis kuulutavad Hiiumaaga seotud tuntud kultuuriinimesed välja Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupi preemiate laureaadid ning nende lõikudega vaheldumisi esitavad Hiiumaaga seotud kultuuritegijad oma loomingut.
Laureaatide tutvustajate ja esinejate salvestamine videofilmi oli Ly Meldorfi sõnul tingitud küll koroonapiirangutest, kuid ta arvestas tähelepanekuid, mis kogunenud erinevaid tunnustamisüritusi jälgides. “Soov oli, et nendele, kes preemia saavad, oleks sündmus meeldejääv, mitte nii, et läheme lihtsalt ukse taha ja anname preemia üle,” rääkis Meldorf.
Filmima hakati jaanuari keskel, enne seda olid kõik kokkulepped sõlmitud. Film aga sai valmis alles kaks (!) tundi enne esilinastust. “Minu jaoks oli filmi tegemine esmakordne ja väga huvitav,” tunnistas Meldorf. Õppimist vajas seegi, kuidas usaldada filmijat ja monteerijat ja kuidas teha enda peas olev kujutlus teisele arusaadavaks. Jälgida oli vaja ka koroona olukorda, mis tähendas näiteks, et tuli hankida sissepääsuluba “Estonia” teatrisse ning filmida tantsunumber libedal lumel, sest ruumi sisse ei tohtinud minna.
“Praegu olen küll rahul sellega, mis välja tuli ja ma loodan, et laureaate see rõõmustas,” ütles Meldorf õhtule tagasi mõeldes.
Virtuaalne pidu?
Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupi esimees Arno Kuusk ütles, et kaalumisel oli ka pelgalt virtuaalne peovariant, kuid kuna Meldorfi ideed olid põnevad ja ta võttis ettevalmistused enda peale, oli tulemuseks varasematest täitsa erinev ja üllatusi pakkunud õhtu.
Kultuurkapitali kontaktisik Hiiumaal, Ermo Mäeots jäi samuti peoga rahule ja temani jõudnud tagasisides on eriti õnnestunuks peetud ühtpidi empaatilist, teisalt professionaalset taset.
“Ly Meldorf on väga suure tööga hakkama saanud nii, et suur kummardus ja tänu talle – ta väärib seda täiega.” Igal aastal toimub kultuuriaasta algust tähistav üritus eri osavallas, seekord oli järg Käina osavalla käes. Kultuuriaasta avapidu korraldas Meldorf enda sõnul juba neljandat korda. Kui varem on tavaliselt olnud peolisi kuskil 60–70, siis sel korral pani end kirja 100 huvilist. “Aga siis tuli see tohutu isolatsioon ja paljud ei saanud osaleda,” ütles Ly Meldorf kohalesaabunute arvu – umbes 80 – kommenteerides.
Ta tänas kõiki, kes peo õnnestumisse panustasid. Näiteks Tea Martin ja Anna Lipp käisid juba mitu päeva varem toimetamas, et peoplats oleks kaunistatud ja lumest lage ja majaperenaine Margit
Kääramees võttis peokorraldajad lahkelt vastu ning abistas nõu ja jõuga. “Suur aitäh neile abi eest!” oli Meldorf tänulik.
Nädala alguses läheb peol esmaesitatud video üles avalikuks vaatamiseks valla youtube`i ja igaüks saab seda vaadata. “See on ka üks asi, mis on tänavu teistmoodi,” märkis Kuusk.
Koroonast mõjutatud kultuuriaasta kokkuvõtteks ütles Mäeots, et see oli nagu mujalgi – suuremad üritused jäid toimumata ja festivale ei olnud. “Aga laureaatide panus ei ole kuidagi väiksem kui varem. Tegevus on jätkunud – väikse sordiini all, aga ikkagi – järjepidevust on suudetud hoida.”
Arno Kuusk juhtis tähelepanu, et ekspertgrupp ise kandidaate ei esita, vaid need tulevad rahva seast. “Kui kandidaate esitatakse, siis näitab see meie kohaliku kultuurielu rikkust,” arvas ta ja lisas, et tänavu oli kõigis kategooriates vähemalt kaks kandidaati. “Kuid kõik korraga püünele ei mahu.”
Ekspertgrupp, kes premeerimisotsuseid teeb, vahetub iga kahe aasta tagant. Praegune viieliikmeline grupp kinnitati 2019. aasta aprillis. Mäeots märkis, et Kultuurkapitali maakondlike ekspertgruppide töö algas juba 1996. aastal, seega saab tänavu sellest juba 25 aastat. “Kohe alguses ei antud preemiaid, need tulid veidi hiljem – arvan, see sai alguse uuel aastatuhandel.”
