Hiiu vallavalitsus muutis Kärdla sadamast kagusse jääva Hausma rannaala planeeringut, võttes arvesse vallaelanike soove, üks vastuväide jäi siiski üles.
Hiiu vallavalitsuse arhitekt-planeeringute peaspetsialist Jürgen Vahtra ütles, et praeguseks on toimunud planeeringu esimene avalik väljapanek, viidud läbi ühisarutelusid eri osapooltega, kaardistatud peamised murekohad ja enamikule neist ka lahendused leitud.
“Hiiu vallavalitsuses ning Hiiu vallavolikogu keskonna- ja ehituskomisjonis leidsid mitmed vallakodanike ettepanekud heakskiidu juba maikuus,” ütles Vahtra.
Tema sõnul on vallavalitsusse juba jõudnud ka tänusõnad, et Hausma planeeringu muudetud versioonis on senisest oluliselt enam arvestatud elanike soovidega.
Merevaade jääb alles
Näiteks on kohalikele elanikele vastu tulles loobutud Hausma tee 1 krundi hoonestamisest, kuhu esialgu oli planeeritud äri- ja purjespordihoone.
“Nõnda säilivad paremad vaated merele, enam ei ole vajadust muuta politsei- ja piirivalveameti sissesõidutee asukohta ning sellest tulenevalt ei pea Mere tänavat tegema ühesuunaliseks,” selgitas Vahtra.
Just selle hoone vastu, mis hammustanuks järjekordse tüki Rehemäelt alla mere poole avanevast võrratust vaatest, olid avalikel aruteludel ka Ranna tänava elanikud.
Halva näitena varasemast võib tuua Kärdla politseimaja, mis algselt oli projekteeritud märksa lühemana, kuid millele hiljem ehitati juurde pikk kuur, mis varjab merevaadet Ranna tänava elanike jaoks algselt planeeritust oluliselt rohkem.
Päästehoone asemele päästepunkt Teiseks suuremaks muudatusettepanekuks oli ajaloolise päästejaama asukohale ettenähtud hoone sisu ja maht.
Kärdla linna elanik Aivar Viidik juhtis oma kirjas tähelepanu, et mereintsidendid juhtuvad enamasti Lehtma poolsel merealal ja sellega viiakse päästjad päästetavatest justkui kaugemale, ka on kunagise päästejaama kohal meri väga madal.
Parandatud planeeringu järgi võiks vallavalitsuse arvates sellesse kohta jääda väike vetelpäästepunkt ajaloolise päästejaama mahtudes. See teenindaks Hausma supluskohta ning hooajavälisel ajal saaks seal ladustada supluskoha inventari ja pakkuda varju talisuplejatele.
Hiiumaa vabatahtliku merepääste seltsi liikmete seisukoht oli, et suuremahulisem merepäästehoone sobiks pigem Kärdla sadama piirkonda kui Hausma supelranna äärde.
“Sadamast saaks operatiivsemalt alustega merele, seal saaks hoida varustust ja viia läbi koolitusi,” kinnitas Vahtra uue asukoha plusse.
Vähem elamukrunte
Kolmanda muudatusena nimetas Vahtra, et vastavalt piirkonna elanike soovile on vähendatud planeeritud elamukruntide arvu. Kruntide arvu vähendati kahe võrra, kuna nende rajamise vastu oli ka keskkonnaamet. Keskkonnaameti looduskasutuse spetsialist Meeli Kesküla selgitas, et kuigi tiheasustusalal on ehituskeeluvöönd väiksem kui mujal, 50 meetrit, siis rannakaitse piiranguvööndis, mille ulatus on ikkagi 200 meetrit, kehtib lageraie keeld. Just sellepärast nõudis amet kahe metsaga kaetud krundi planeeringust väljajätmist.
Ranna tn 1 asuva ehitismälestise, 19. sajandi esimesel poolel ehitatud Kärdla kordoni abihoone omaniku OÜ Vaikla Stuudio esindaja Urmo Vaikla oli nende kinnistust mere poole Hausma 2 kavandatud kahe elamukrundi vastu.
Vaikla leidis, et sellega lõhutakse miljööväärtuslik vaade ja ajalooline kontekst. Mitte vähem oluline on, et nende omanduses olev majake, mis alati kõrgel rannavallil uhkes üksinduses seisnud, surutakse nüüd kahe maja ja kahe tänava vahele ning nende koduteest saab juurdepääs kuuele kõrvalkinnistule.
Vaikla ettepanek on, et ala tuleks säilitada üldkasutatava loodusliku rannamaastikuna, taastades praeguseks võsastunud, kuid erakordsed vaated Ranna tänavalt ning Rehemäelt merele ja vastupidi.
Vallavalitsus seevastu leidis, et linna üldplaneeringus toodud pere- ja ridaelamumaa juhtfunktsiooniga alal elamukruntide kavandamisest loobumisel ei saa lähtuda vaid esilekerkinud erahuvist ning puuduvad muud piisavalt kaalukad argumendid nimetatud kruntide kavandamisest loobumiseks.
Kuigi vallavalitsus luges planeeringu OÜ Vaikla Stuudio poolt kooskõlastatuks, ei ole Vaikla vaidest loobunud. Tema andmetel läheb juhul, kui üles jääb ainult OÜ Vaikla Stuudio vaie, detailplaneering otsustamiseks maavanema kätte.
