Hiiumaa koalitsioonis on läbirääkimisel tegevuskava, mille tulemusena kaoks veel sel aastal osavallavanemad ja osavallavalitsused ning valitsusse lisanduks kolmas abivallavanem. Koalitsoonis lõplikule üksmeelele seni siiski jõutud pole.
Ametist lahkuva Kõrgessaare osavalla vanema kohusetäitjaks asub 1. märtsist tema Pühalepa kolleeg Liili Eller. Vallavanem Hergo Tasuja sõnul on Eller kursis nii Pühalepa kui Kõrgessaare asjadega. Ka ei tule hakata uut inimest välja õpetama.
Uue inimese mittemääramise taga on ka vallavalitsuse võetud suund, et osavallavanemate koht peaks hoopiski ära kaduma. Selles suunas on SDE eestvedamisel liigutud juba läbi mitmete struktuurimuudatuste ning nüüd on jäänud astuda veel viimased sammud. Tegevuskava järgi peaks järgmise poole aasta jooksul olema tehtud vajaminevad muudatused – kaotatud nii osavallavanemad kui osavallavalitsused ning moodustatud ka Hiiumaa Haldus praeguse Emmaste kommunaali baasil.
“Oleme koalitsioonis kokku leppinud ja mulle tundub, et ka volikogu opositsioon seda toetab, et liigume senisest ühtsema valla suunas,“ selgitas Tasuja, et valikud on tehtud juhtimisauditi tulemusi silmas pidades.
Soov on säilitada väike- ja teeinvesteeringud piirkondade lõikes ning et osavallakogu oleks seal otsustav kaasarääkija.
Tema selgitusel soovitakse koondada arendustegevused-projektijuhtimine ühe üksuse alla, kuna seni on see olnud osavaldade ja üldvalitsuse ehk kuue üksuse vahel jagatud. Osavaldadega seonduva koordineerimine ja tegutsemine jääks valitsusse lisanduva kolmanda abivallavanema juhitava arendusüksuse pädevusse.
Osavallad säiliksid ning rõhk asetuks pigem osavallakogude tööle, mille otsustus- ja arvamusõigus plaanitakse täpsemalt piiritleda. Hiljuti anti küla- ja asumiseltsidele võimalus tulla osavallakogudesse, et anda kogukonnale rohkem võimalusi kaasa rääkida. “Soov on säilitada väike- ja teeinvesteeringud piirkondade lõikes ning et osavallakogu oleks seal otsustav kaasarääkija. See tagab, et ükski piirkond ei jää ühelgi aastal tähelepanuta ja investeeringuteta ning teeme asju, mida piirkond eelistab,“ selgitas Tasuja.
Valla koalitsioonis aga arvamused tehtavate muudatuste osas erinevad. Kui vallavanem leiab, et kokkulepe on sündinud, siis valimisliit Ühine Hiiumaa käsitleb teemat ettevaatlikumalt. Nende volikogu fraktsiooni juht Aira Toss ütles, et selline plaan on ning valimisliit osaleb protsessis. “Selle plaaniga on veel vägagi palju tööd vaja teha,“ ütles ta.
Oleme mitmete väljastpoolt rahastatud projektide puhul näinud päris suuri tagasinõudeid, mis vallaeelarve pinge alla panevad. Siin tuleb kompetentsi kindlasti juurde anda.
Reformierakonna piirkonnajuhi Evelin Lehtsaare hinnangul on fraktsioon ja erakonna Hiiumaa juhatus seisukohal, et juhtmisauditi järeldustest tulenevad muutused on vajalikud.
“Viimasel ajal on kujunenud selliselt, et päris mitu osavallavanemat on ametis n-ö „poole kohaga“, täidavad muidki ülesandeid. Tekib küsimus, kui otstarbekas selline piirkondlik juhtimine on,“ selgitas Lehtsaar ja lisas, et erakond toetab kindlasti osavallakogude jätkamist ja laiendamist. Ta tõi välja ka selle, et vallas tuleb tõhustada arendustegevust. “Oleme mitmete väljastpoolt rahastatud projektide puhul näinud päris suuri tagasinõudeid, mis vallaeelarve pinge alla panevad. Siin tuleb kompetentsi kindlasti juurde anda,“ ütles ta. Lehtsaare sõnul on eesmärk, et sügiseks saaksid hiidlased kompetentsema ja kaasavama vallajuhtimise, mis käsitleb Hiiumaad kui tervikut.
Lehtsaar tõdes, et praegused osavallavanemad võivad asju muidugi erinevalt näha, kuid kindlasti on ka nemad Lehtsaare sõnul Hiiumaa paremast tulevikust huvitatud ning löövad Hiiumaa tegemistes kaasa.
Minul on igatahes selle aasta kalender täis ja järgmise aasta plaanid hakkavad ka paika saama.
Kärdla osavalla vanem Aivar Viidik (Reformierakond) on seisukohal, et kogu valla arendus seisab praegu osavallavanemate õlul. “Mis on väga hea, sest toimib ka igapäevane otsekontakt kohalike inimestega ja õige tunnetus,“ ütles Viidik, kes oma erakonnakaaslastega seega eriarvamusele jääb.
Tema sõnul keegi teine vallavalitsuses ega valla süsteemis Hiiumaa arendamisega ei tegele. Viidik tõi välja, et ei koalitsioonilepingus ega üheski koalitsiooni osapoole programmis pole kirjas piirkondliku juhtimistasandi kaotamist. Osavallavanemate vähese koormuse puhul näeks ta võimalust osavaldu liita. “Minul on igatahes selle aasta kalender täis ja järgmise aasta plaanid hakkavad ka paika saama. Samas pole vallavalitsuse liikmete hulgas ühtegi inimest, kes elaks Kärdlas ja valdaks siinseid teemasid,“ rääkis Viidik. Tema sõnul tuleks juhtimismudeli puhul mõelda, miks üldse valitsetakse. Ta tõi näiteks Pärnu, kus sarnaselt varasemale Hiiumaa mudelile on abivallavanemad ja piirkonnajuhid. “Pole kuulnud, et nad [Pärnus] oma pead sellega vaevavad, kuidas piirkondadest elu välja viia,“ lausus Viidik.
Emmaste osavalda juhtiv Tiit Reha ütles Hiiu Lehele, et ta suhtub muudatustesse positiivselt. Kahte osavalda juhtiv Liili Eller sõnas, et haldusreformi järgselt valiti osavaldade süsteem ning hakkas kokku kasvamine. “Viie osavalla sünergiaga saime hästi toimiva Hiiumaa valla. Nüüdseks oleme jõudnud ümberkorralduste etappi, mis tugineb paljuski professionaalsele kõrvaltvaatele ehk juhtimisauditile,“ selgitas Eller oma vaadet, mis on muutuste suhtes toetav. “Mul on hetkel töös ja ka silmapiiril erinevad arendusvajadused ja võimalused ning pole oluline, mis ametinimetuse alt seda tööd teen,“ märkis Eller ja lisas, et talle väga meeldib meeskonnatöö ning on väljakutseteks valmis.
Käina osavalla vanem Omar Jõpiselg ütles Hiiu Lehele kommentaariks, et läbirääkimisi ei ole paslik veel kommenteerida.
