Üügu pank Muhumaal nõuaks kirjeldamisel ainult ülivõrdeid. Teist säärast kaljumaastikku Eestis ei leia.
Muhu saarel on küll ka mõni teine biohermne kaljukuppel, ent siinne on kõige suurejoonelisem, kõige liigestatum. Kõik need kaljulaed ja -mügarad, sügavad aastatuhandete taguste lainete uuristatud koopad. Vaated merele, täis naabermaade tükke: Hiiumaa, mitmed laiud, mandrimaa.
Koopaid on hiljem süvendanud maapõuest immitsevad veed. Tegu on Eesti kõige suuremate looduslike lubjakivikoobastega üldse. Katuseks olev Jaagarahu lademe rahkjas paas on tõesti tugev. Eks paiguti ole ta ka järgi andnud, nagu näitavad mõned varisenud paerahnud. Ja näiteks kunagine Sokutuba on paemurdmisega hävitatud.
Koobaste vilus kasvab lopsakaid pruuni raunjala puhmakesi. Hästi palju jagub neid ka lagedamatele sammaldunud kaljudele, olles seal mõneti kiduramad. Üllatavalt vähe jäi aga ette müür-raunjalga. Too ongi meil haruldasem, ent ikkagi mäletan neid varasemast rohkem.
Et ilm järsult külmenenud, ilmestasid koobaste lagesid helendavad jääpurikad. Justnagu väikesed stalaktiidid.
Kui veidi fakte pilduda, siis kirjasõna väidab Üügu panga pikkuseks 300meetrit, kuni viiemeetrise pangajärsaku jalam asub merepinnast 5–6 meetri kõrgusel. Ometi on meri ikka veel üsna siinsamas. Erinevalt meie Hiiumaa Vahtrepa pangast, mille järsaku voolisid lained samuti paari-kolme aastatuhande eest. Vahtrepa pank on paraku merest väga eemale jäänud, paksu metsa mattunud.
Mind huvitas, kas “Rippuv rahn” on Üügul endiselt alles. Jah, ikka on! Kohas, kus pangajärsak otsustavalt merest eemale hakkab keerama. See on harukordne kaljumoodustis. Jalamilt vaadates nagu sirgest seinast kõrgemale küünitav korstnajupp, pangapealselt aga täpselt kui varaani pea. Peakuju vastav ja suu ning silmgi olemas.
Hiljem parkla stendil avastasin, et juba 1939. aasta fotol oli see varaani pea ikka samasugune. Hulk aastakümneid möödas, ent ei mingit muutust! Ehkki na ohtlikult üle kaljuääre õõtsakil.
Samalt stendipildilt sai ka aimu, kui lage oli siinne ümbrus kunagi. Nüüd on vahepealset kinnikasvamist kõvasti tagasi pööratud. Ent loodetavasti päris 1930ndate vaadet siiski ei taastata. Lase jääda neid kadakaid ja kasesalusid ikka alles ka. Need koos kaljude ja mere-saarte vaadetega loovad terviku, millest ilusamat soovida ei oska. Lihtsalt täiuslik! Õigemini öeldes: eriliselt täiuslik on Üügu kaljumaa.
