Utilitas tõstab Kärdlas kaugsoojuse hinda

Sügisel algaval kütteperioodil tuleb Kärdla kaugküttevõrgust soojuse ostmisel tõenäoliselt senisest rohkem maksta. Uue hinnataotluse esitab Utilitas konkurentsiametile augusti jooksul.
Kärdlas ühetoalises korteris elav Ott ütles, et nende pere soojakulu olid möödunud talvel kuskil 80 eurot kuus. “Veel ei ole kuulda olnud, et küte kallimaks läheb, aga see on väga hull, kui tuleb hinnatõus,” ei rõõmustanud ta sugugi kulude võimaliku suurenemise üle.
Üle kolme aasta on Utilitase Kärdla kaugkütte võrgupiirkonnas soojuse hind püsinud muutumatuna – kehtiv piirhind on siin 59,26 eurot megavatttunni eest, lisaks käibemaks.
Utilitase Kärdla osakonna vanemmeister Indrek Heinsoo selgitas, et kuna ettevõte toodab Kärdlas sooja sajaprotsendiliselt puiduhakkest, õnnestus eelmisel kütte­perioodil, mil maagaasi hind kiiresti tõusis, seetõttu hind muutmata jätta.
“Nüüd on aga üldisest energia­kriisist tulenev hinnatõus jõudnud puiduhakkesse ja lisaks on inflatsioon kergitanud ka kõiki teisi sisendkulusid,” rääkis Heinsoo. Nii tulebki Utilitasel taotleda konkurentsiametilt selleks kütteperioodiks Kärdlas uut soojuse piirhinda. Hinna­taotlus esitatakse konkurentsi­ametile kooskõlastamiseks augusti jooksul. Kui palju hind eeldatavalt kerkib, Heinsoo veel öelda ei osanud.
Kehtiv piirhind on Utilitase seitsmest võrgupiirkonnast üks soodsamaid. Veel vähem, 46,04 eurot, maksab toasoe Valga võrgupiirkonnas, kuid seal on uus hind, mis hakkab kehtima 1. septembrist, juba teada – 66,60 eurot. Hinnatõus seega 45 protsenti. Kalleimate võrgupiirkondade, Tallinna ja Rapla hindadega see veel võrdne pole, seal maksab mega­vatttund 97,15 ja 84,85 eurot käibemaksuta.
Teeninduspiirkond laieneb
Utilitas Eestil on Kärdla teenindus­piirkonnas 53 soojust tarbivat hoonet, millest 27 kortermajad. Kuuekilomeetri pikkusest kaugkütte­võrgust moodustavad 96 protsenti eelisoleeritud torud. Ka on Utilitasel Kärdlas kaks katlamaja, mis toodavad soojust kaugküttetorustikesse.
Heinsoo hinnangul on kaugküttetorustiku seisukord Kärdlas väga hea ja võrk laieneb uute liituda soovivate hoonete võrra. Eelmisel aastal liitusid spordihoone ja haigla, sel aastal liituvad Faasioni ehituspood ja Pae tänav 10 kortermaja, loetles ta.
Utilitas kasutab Kärdla kütte­piirkonnas põhikütusena hakkpuitu ja reservkütusena vajadusel põlevkiviõli või diisli­kütust. Heinsoo kinnitas, et tarnekindluse tagamiseks on ettevõttel 2022/2023 küttehooajaks Kärdla piirkonnas puiduhakke tarnimiseks leping sõlmitud. Päikeseparke Utilitasel seni Hiiumaale rajada plaanis ei ole.
AS Utilitas Eesti varustab soojusega ööpäevaringselt ligi 800 hoonet seitsmes Eesti linnas: Haapsalus, Jõgeval, Keilas, Kärdlas, Raplas, Tallinnas ja Valgas.