Olin Pärnu-Lihula vahet sõites seal Oiderama teeotsas bussiaknast mitmel korral näinud üht ägedat kaharat tammepuud. Ta on väga silmapaistev, metsaveerevälu ehe. See puu on Pangamäe Panga tamm.
Tol juunilõpupäeval sain tema juurde lõpuks otseselt. Jaa, mis tore puu. Oma kolm jalga jämeda tüvega ja laia varjuka krooniga. Võra läbimõõt ulatub paarikümne meetri kanti. Puu mõõtude ja vanuse kohta leiab väga erinevaid andmeid. 260st aastast 300 aastani, kõrgus neljateistkümnest seitsmeteistkümne meetrini. Tüve ümbermõõduks on saadud kuni 380 cm. Kui tamm 1936. aastal looduskaitse alla võeti, olnud ümbermõõt kolm meetrit. Väidetavalt on tegu Pärnumaa esimese kaitsealuse puuga üldse.
Omaette teema on, kumma maakonna puuga siis õigupoolest tegu. Ilmselgelt on Panga tamm sünnilt läänlane, kui nii võib öelda, ja suurema osa oma elust seisnud Läänemaa pinna peal. Siinsed Oidrema mõisa maad on ikka alati Läänemaa alla käinud. Veel 1925. aasta kaardilgi sedasi. 1939nda aasta kaardil on suures haldusreformimises Pärnumaale ribakesi juurde lõigatud, ent Panga tamm jäi jätkuvalt Läänemaale.
Nüüdseks pole muidugi küsimustki: Panga tammest on tehtud niiöelda pärnakas. Pärnumaa on laiendatud jõudsalt Matsalu laheni välja, vaata, et lõpuks kogu Lääne-Eestit alla ei neela! Haldusgeograafia on huvitavalt meelevaldne ala.
Tee poolt lähenedes kerkis Panga tamm nii elujõulisena. Kahjuks vastas, idaküljel, selgus, et tüvi on sealtpoolt pehastunud ja õõnsuses sagis kuklaste koloonia. Kuid tamm on visa puu, vast suudab ta ajahambale vastu panna veel kaua-kaua.
Ja näe, ta on enda ümber külvanud tõrudest hulga järglasi. Seas ka pealetrügivaid haavavõsusid, lisaks õites verevaid kurerehasid, lilla- ja valkjaleheladvalisi härgheinu.
Iseenesest oleks tore, kui mõni tammealge siin puuks sirguda saaks. Teisalt aga hakkaks siis kannatama selle praegu avavälul hoitud vana puu kuninglik kroon. Võib arvata, et Panga tamme ümbert võsa ja järelkasv edaspidigi maha niidetakse. Sest kõige väärtuslikum on ju siin tema, põline Läänemaa tammepuu.
