Täpselt aasta tagasi sain armsalt hiidlasest sõbralt erilise, suure kutse – tule mulle Hiiumaale külla. Asja tegi eriti kauniks see, et tegu on omaettehoidva inimesega, kes hindab privaatsust ja niisama oma paradiisi ust ei paota. Reisimiskriitilise inimesena suhtusin plaani esialgu jahedalt: kauge koht ja ammu pole käinud ja kus ma seal selle bussiga loksun ja kas ma ikka praami peale üldse oskan minna ja pärast lähen veel vales peatuses maha ja…



ja