Muuseumi Pikas majas avatud näitus “Tõusud ja mõõnad” toob vaataja ette saare tööstusliku kalapüügi ajaloo, mille arenguetappe märgivad seisevnoot, traalpüük Läänemerel ja ookeanikalandus.
Näitus räägib loo tööstusliku kalapüügi tekkest ja arengust Hiiumaal ning selle mõjust saare sotsiaalsetele ja kultuurilistele oludele, mis ei jätnud puutumata ühtki toonast hiidlast.
Omaaegsed filmikatked toovad ekraanile tuttavaid nägusid – Hugo Maide, Peeter Vohu, Valdek Tossmann… Muuhulgas on näitusel fotosid 13. veebruaril 1979 tulekahjus hävinud Hiiu Kaluri kontorist, välisvaateid nii enne kui pärast põlengut, aga ka paar haruldast fotot kontori tol ajal väga moodsast sisekujundusest. Samuti üksainus ese, mis õnnestus tulekahju järel õnnetuspaigalt leida – eks minge vaadake ise, mis see on. Tules hävinud orden “Austuse märk”, mida nõukogudeajal tavaliselt anti inimestele, aga erandina kinnitati ka Hiiu Kaluri lipule, on näitusel duplikaadina. Veel on näitusel hulk ilusaid laevamudeleid mitmete muuseumide kogudest ja ASilt Hiiu Kalur. Samuti lastenurk, kus saab meisterdada ja ise mõrda ehitada.
Huvitava faktina selgus, et legendaarse Hiiu Kaluri alguseks loetakse 14. märtsi 1961. Siis peeti koosolek, kus viis väikest kalurikolhoosi ühinesid kogu saart hõlmavaks
kalurikolhoosiks Hiiu Kalur. Uue kolhoosi esimeheks valiti Ivo Benito Tibar (1929–1979), kes enne oli olnud Hiiumaa rajooni täitevkomitee tööstusosakonna juhataja. Seega möödus tänavu 60 aastat Hiiu Kaluri asutamisest. Sellise teabega algab Kauri Kiivramehe
koostatud väljapanek 20. sajandi teise poole tööstuslikust kalapüügist. Näitusestendide abil avaneb pilt sellest, kuidas väikestest kalurikolhoosidest alguse saanud Hiiu Kalur läbi katsetuste ja ebaõnnestumiste suurmajandiks kasvas ning saarele jõukust ja uusi elanikke tõi, ehitades kortermaju, pakkudes töökohti, edendades kultuuri- ja spordielu.
Koostaja Kauri Kiivramees ütles, et tööstusliku kalapüügi ajalugu on kavas jäädvustada ka raamatusse. Näitusest andis ta allakirjutanule väga huvitava ja põhjaliku ülevaate ning tõsistel huvilistel soovitan teda võimaluse korral teejuhiks paluda.
Rohkete fotodega ilmestatud näitus on jaotatud kolmeks teemaruumiks ja annab vaatajale värvika ülevaate tööstuslikust kalapüügist, selle ümber tekkinud kultuuriruumist ning abitootmise võrgustikust. Teemasse aitavad sisse elada ka kolm kalurikolhoosist Hiiu Kalur rääkivat filmi.
Näitus Hiiumaa muuseumi Pikas majas, Kärdla Vabrikuväljak 8, jääb avatuks järgmise aasta veebruarikuuni.
