Veebilehel uuseakus.rahvaalgatus.ee saab toetada ettepanekut kehtestada palk omastehooldajatele.
Tegu oleks palgaga, mida makstaks inimestele, kes hooldavad kodus oma pereliiget ega saa seetõttu tööl käia. Palga saamise eelduseks on väljaõpe (koolitus) ja kaasnev kontroll (spetsialistide kohustuslik visiit, omastehooldaja litsents jms). “Sest riik peab tagama, et hooldatavale oleks tagatud tema olukorda silmas pidades kvaliteetne hooldus,” selgitatakse veebilehel.
Samas pakutakse ka lahendus, et omastehooldaja palka võiks maksta näiteks hoolduskindlustuse kuludest. Hoolduskindlustuse loomine, muide oli üks uue eakuse rahvakogule laekunud ideedest. Alternatiivina soovitatakse kaaluda ka võimalust, et omaste hooldamisega tehtud kuludele ei kohaldataks tulumaksu.
Oma hääle omastehooldaja palga toetuseks saab anda kuni 3. septembrini ehk umbes pooleteise kuu jooksul.
Põhjendus
Kuigi põhiseaduse kohaselt peab riik tagama abi nii vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse kui ka puuduse korral, siis § 27 kohaselt peab perekond hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Arvestades üha väheneva sündimusega, väheneb perekonna roll ja võimalused oma liikmete eest hoolitsemisel. Seega peab suurenema riigi, omavalitsuste ja inimeste endi roll. See tähendab, et tööealisena peavad inimesed planeerima seda, kes ja kuidas hoolitseb nende eest vanadushapruses.
Tihti vajab hooldatav järelvalvet, hooldust 24/7/365, kus hooldajal polegi võimalik tööl käia. Ei saa ka koju jääda omast/omakseid hooldama. Eesti keskmise palga juures ei ole võimalik omast ka hooldekodusse panna, kus peale kalli kohatasu on veel pikad järjekorrad. Juba praegu maksab koht hooldekodus rohkem kui on keskmine vanaduspension. See tähendab, et vanadushapra pereliikme eest hoolitsemisel langeb perekonnale ebamõistlikult suur koormus.
Kui arvestada oodatava eluea tõusu ja sellega, et üha rohkem inimesi elab kõrge eani, on selle kohustuse panemine ainult isikule endale, perekonnale, omavalitsusele või riigile keeruline. Täiskasvanute hoolekandeteenust saanute arv aastatel 2006–2015 on kasvanud poole võrra. Lisaks need, keda hooldatakse kodus pereliikmete poolt.
Mitmes Euroopa riigis on võimalik omastehooldajaid toetada. Saksamaal näiteks rajati 1995. aastal kohustuslik hoolduskindlustus, mis on sotsiaalkindlustussüsteemi üks sammas. Seal hüvitatakse hooldusvajaduse tekkimisel inimese kulud kuni teatud piirini. Kusjuures kui abivajaja elab oma kodus, katab kindlustus koduhoolduse ja kodu ümber kohandamise kulud.
Ühendkuningriigis toetatakse career allowance meetmega neid, kes vähemalt 35 tundi nädalas hoolitsevad puudega inimese või eaka eest, ei saa määratud summast suuremat sissetulekut ja kes samaaegselt ei õpi.
Kui pere teeb kulutusi omaste institutsionaalseks hooldamiseks, siis nendelt kuludelt (teatud ulatuses) tulumaksu tagastamine, aitaks perekondadel leevendada või vältida majanduslikku kitsikust, mille niivõrd suurte kulude katmine kaasa tooks. Sellisel juhul jääb küll perekonnale hoolduskohustus alles, kuid riik aitab selle soodustusega neid kohutusi täita.
