Käina maantee Kärdla linnalõigul on käimas teeehitus, kuid piirkonna elanikud saavad vee ja kanalisatsiooni loodetust hiljem ja kulukama, kuna juba tehtud otsuseid muuta on sisuliselt võimatu.
Algselt oli maanteeametil ja ASil Kärdla Veevärk kavas rajada 2012. aastal samaaegselt Käina maantee remondiga Kärdla linnalõigule ka vee- ja kanalisatsioonitorustik. Samuti nagu seda tehti näiteks Kõrgessaare maantee linnalõigu remondi ajal. Plaanis oli ka samasugune ühishange.
KIK jättis toetuseta
Otsus minna teeehitusega edasi ilma vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamata sündis aasta tagasi. Põhjuseks, et esialgu projekti rahastada lubanud keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) jättis ASi Kärdla Veevärk lubatud toetuseta.
Kärdla Veevärgi juhataja Toomas Kattel selgitab tänavu märtsis vallavalitsusele saadetud kirjas, et üheaegse rahastuse saamine osutus täiesti võimatuks ja kahjuks jäävad eelnimetatud torustikud seetõttu rajamata.
Käina maantee elanikud, kes pole otsusega rahul, saatsid 5. mail Hiiu vallavalitsusele kirja, milles küsivad, kas tõesti peavad nad ootama 2025. aastani ehk veel kümme aastat enne kui nende majapidamisteni jõuab vesi ja kanalisatsioon. “Kas Käina maantee elanikud peavadki sellise tõdemuse ja otsustusega leppima ja seda tänapäeval, 21. sajandil? Kas Kärdla linnas on mingi ametniku lauasahtlis loetelu “tähtsatest” ja “vähemtähtsatest” tänavatest, millised saavad vajalikud kommunikatsioonid ja millised mitte?” seisab paberil, millel 49 allkirja. Vastuse linnavalitsustelt peaks nad saama täna.
Samas kirjas tõdetakse, et tavaloogika kohaselt oleks praegu seoses Käina maantee remondiga trasside rajamine ajaliselt kõige sobivam ja otstarbekam ning küsivad, kas pärast nii ulatuslikke maanteetöid on üldse võimalik saada luba uuteks kaevetöödeks ja trasside rajamiseks.
Praegu jäetakse maantee alla avad, kust hiljem torustikke läbi viia. Kuid lisaks sellele, et kaasaegset lahendust tuleb oodata, ei saa hiljem enam rajada isevoolset süsteemi, mis on kasutaja jaoks märksa soodsama hinnaga ja töökindlam.
Maimu Juhe ütles, et kuigi allkirju anti vaid poolsada, on tegemist perspektiivse piirkonnaga, kuhu linn saaks laiendada elamuehitust – seda enam on sinna vaja tänapäevaseid vee- ja kanalisatsioonilahendusi.
Töid peatada ei saa
Käina maantee elanike muret kurtis Juhe eelmisel nädalal Kärdla päevakeskuses toimunud kokkusaamisel riigikogu liikmete Tarmo Männi ja Annely Akkermanniga. Juhe vahendas elanike arvamust, et tööd tuleks peatada ja teha asi korralikult ära koos teeehitusega nagu algselt kavandati ja projekteeriti.
“Linkov ütles, et teid ei ole unustatud, teie peale mõeldakse aastal 2015. Aga kuidas?” vahendas Juhe Hiiu vallavanemat Georg Linkovi.
Hiiu Lehele ütles Toomas Kattel, et aasta 2025 ei vasta tõele, pigem püütakse probleemi lahendada perioodil 2014–2017. Lubadusi ta siiski andma ei soostunud: “Kuidas ma saan seda öelda? Kui sa seda projektisaagat oled lugenud, siis ütle, mida mina saan lubada?”
Hiiu vallavolikogu liige Tiit Harjak, kes töötab ka maanteeametis, selgitas, et hangete süsteem on suhteliselt jäik ja seotud tähtaegadega, seepärast on kõike muutma hakata väga keeruline: “Keegi teine võib hakata hanget vaidlustama. Ka on töövõtjal ette paika pandud, mis masin mis ajal kus tööd teeb ja kolmandaks läheb objekt sellega kindlasti kallimaks, maanteeametil aga on järgmise aasta vahenditega hoopis keerulisem,” ütles Harjak.
Mänd rääkis, et keskkonnainvesteeringute keskuse juhid soovitasid esitada uue taotluse vooru, mis avatatakse 3. juunil. See annaks võimaluse, et Käina maantee elanikud saaks varem vee ja kanalisatsiooni ning survetorustikud saaks asendada isevoolse kollektoriga, mis elanikele soodsam.
Kattel ütles, et taotlust esitada ei kavatseta, kuna ehitust peatada pole enam võimalik ja tuleb otsida muid lahendusi.
Annely Akkermann, kes on riigikogu keskkonnakomisjoni liige, kinnitas, et Eesti pole suutnud piisavalt hästi rakendada veekaitsemeetmeid ja osa toetusraha on veel kasutamata – just sellepärast KIK uusi taotlusvoorusid avab.
Akermann tunnistas, et üheks põhjuseks on ka see, et ametkonnad teevad liiga vähe koostööd ja planeeringutega peaks kohalik omavalitsus vaatama, mitte kaks ja kolm, vaid 30 aastat ettepoole.
INFO
2010. aastal otsustas keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) rahastada Käina maantee piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekteerimist ja rahastamist.
2011 valmis tööprojekt, mille oli ette nähtud torustike rajamine Käina maantee Kärdla linnalõigule, Ümarmäe, Väike-Liiva, Liiva, Kanarbiku, Aalato, Marja ja Sambliku tänavatele.
Paraku järgmisel aastal maanteeameti eelarvet kärbiti ja ühishanget teha ei saanud. Kuna 2012. aastaks pidanuks KIKi projekt lõppema, otsustas Kärdla veevärk teha hanke osadele tänavatest: Ümarmäe, Väike-Liiva, Liiva, Kanarbiku ja Alato. KIKile aga ei sobinud projketi toetamine ilma Käina maantee linnalõiguta, kuna tööde maksumus moodustas u 80 protsenti kogu projketile eraldatud vahenditest.
Nii tuli ASil Kärdla veevärk sellest rahastusest loobuda ja ja taotleda rahastust järgmisest KIKi taotlusvoorust ainult Käina maantee Kärdla linnalõigu torustike ehitamiseks. KIK esitatud taotlust ei rahuldanud, mullusest aastast aga pole üle 2000 elanikuga asulad (Kärdlas on 3836 elanikku) KIK programmides enam abikõlbulikud ja toetust tuleb taotledas Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist.
AS Kärdla Veevärk esitas n-ö viimasel minutil EL ühtekuuluvusfondile eelnimetatud poorkonna torustike ehitamiseks, kuid siis selgus, et linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava on aegumas ja puudu olid teostatavusuuringute analüüsid. Nii tuli taotlus tagasi võtta.
Allikas: ASi Kärdla Veevärk juhataja Toomas Kattel
