Kristel Algvere Möödunud laupäeva hommikul, 7. augustil jalutas väike seltskond Pühalepa surnuaial, et süüdata endiste õpetajate ja teiste koolitöötajate haudadel küünlaid. Lahkunuist räägiti lugusid, meenutati eredamaid koosveedetud hetki.
Huvitav oli sattuda teise kooli endiste õpilaste seltskonda, autojuhina tuleb selliseid asju ikka ette. Ääretult südamlik oli kuulata oma ema tema esimese klassi pinginaabriga 1958. aastal juhtunud asju meenutamas! Aastad on läinud, võõraks ei ole nad jäänud.
Sama toonitas oma jutluses ka Enn Auksmann, kes Pühalepa kirikus mälestusjumalateenistust pidas – et olulisemad kui vaimuvara või õpetajad, on olnud ikkagi sõbrad, koolikaaslased, kellega kohtudes on ikka hea ja kerge suhelda, sest ollakse koos kujunetud.
Nii Emmastes kui ka Suuremõisas jätkus päevakava aktustega, õhtuseid koosviibimisi saatis elav muusika. Ka Kärdlas tõotab tulla väga meeleolukas piduõhtu. Meenutamist väärivaid hetki jagub loodetavasti kuni järgmiste kokkutulekuteni.
KRISTEL ALGVERE
