Elutööpreemiaga “Hiiumaa tänab ja kummardab” tunnustas Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupp sügisel 80. juubelisünnipäeva tähistanud koorijuhti.
Helle Nittim seisab tänagi rõõmuga koori ees ja valmistab oma lauljaid ette Viljandisse vaimulikule laulupeole minekuks. Teda tuntakse nii koorijuhi, õpetaja, organisti kui Pühalepa kiriku hea haldjana – kõlas tutvustus preemia väljakuulutamisel.
Hiiumaale tööle ja elama tuli ta pärast Tallinna Pedagoogilise instituudi inglise keele ja muusikaeriala lõpetamist. Esimene töökoht oli Suuremõisa koolis, hiljem ametikoolis. Kohalikus kultuurielus oli ta aktiivne kaasalööja algusest peale, osaledes näite- ja estraadiringis ning rahvatantsurühmas ja esinedes vokaalsolistina. Ta on juhendanud lasteringe ning segakvartetti ja naisansamblit, mis hiljem kasvas naiskooriks ja tähistab sellel aastal juba
30. tegevusaastat.
“See oli küll välk selgest taevast,” ütles Helle Nittim publikule, olles lilled ja preemia kätte saanud. Eelkõige tänas ta oma koori kalleid lauljaid ja Külli Kreegit, kes on teda palju abistanud.
Kiirelt jõudis ta teha tagasivaate oma elule. Helle ema oli külas koorijuht ja organist ning ema õpetas ka tütre juba enne kooli harmooniumil mängima. 13aastaselt käis ta oma esimesel üldlaulupeol. “Nii see asi läks ja kasvas. Ja nüüd ma seisan siin. Segaduses. Suur aitäh kõikidele!”
Kultuuri aastapreemiate saajad
Aastapreemia sai kogukonna ja Hiiumaa erinevatele üritustele esinema oodatud laululaste, kella- ja pillimängijate õpetaja Külli Kreegi. Lisaks lastele on ta suureks abiks ka naiskoor Anna tegevuses.
Tunnustuse tõi tema südamega tehtud töö ja toredad esinemised möödunud aasta jooksul. Preemiat vastu võttes soovis ta, et tema kõrval oleksid ta õpilased. “Nemad tahavad pilli mängida, tahavad laulda, tahavad hirmsasti esineda. Eks ma siis neid aitan ja utsitan ja koos niimoodi toimetame.”
Ragne Rüütelmaa pälvis aastapreemia väga erilise ja meeldejääva kontserdi ja selleks loodud kooritsükli “IIU ELU” eest. Oma teoses kasutas ta hiidlaste või Hiiumaaga seotud kirjanike tekste ja rahvaluulet.
Rüütelmaa ütles, et kui tal poleks enda koore, siis poleks seda teost kindlasti sündinud. Samuti oli suureks toeks Ly Meldorf, kes algusest peale ideesse uskus ja Käina Huvi- ja kultuurikeskuse töötajad, kes igati abiks olid.
Tunnustuspreemiate saajad
Hiiumaa puhkpillifestival toimus sel aastal juba 15. korda ja selle järjepidevuse kandjat Toomas Paapi tunnustas Hiiumaa ekspertgrupp preemiaga.
Lisaks andis Eesti Puhkpillimuusika Ühingu esimees Kaido Kivi Toomas Paapile üle ühingu teenetemärgi number 24 puhkpillimuusika traditsioonide hoidmise eest.
“Aitäh! Loodetavasti kuuleme puhkpillimuusikat ikka saare peal,” oli Paap tänadeski napisõnaline.
Tunnustuspreemia sai Kärdla muusikakooli direktor, muusik Arvo Haasma, kes on viis aastat olnud festivali “Gambavaim” eestvedajaks. Haasma avaldas lootust, et vana ja õilis instrument – viola da gamba – ka edaspidi saarel kõlab ja lubas tunnustust kindlasti jagada muusikutega, kes üritusest on osa võtnud. “Tahaks tänada neid kõiki, samuti abilisi ja väikest, kuid lojaalset publikut.”
Samuti pälvis tunnustuspreemia teatrikunstnik
Maret Kukkur, kel õnnestus premeerijate hinnangul suurepärasel viisil siduda hiiu(reigi)rootslaste elu ja saatus Eesti parimate tekstiilikunstnike loominguga. Näitus “Genius Loci II. Legend. 1781.2021” oli avatud Reigi pastoraadi vanas hoones, lisaks toimusid
kuraatortuurid, lugemisõhtud ja rännak.
Järgmisi lihtsam läbi viia
“See asi on nüüd tehtud,” oli Hiiumaa kultuuri- ja spordiaasta alguspeo ja tunnustamisürituse peakorraldaja, Kärdla kultuurikeskuse juhataja Aivi Telvik õhtu lõpuks rahul.
Eriti oli tal hea meel, et publik kohale tuli – ikkagi koroonaaeg ja laupäeva õhtu. Ka kultuurikeskuse eestvedamisel toiminud korraldustiim oli tema sõnul igati oma ülesannete kõrgusel.
Kultuurkapitali kontaktisik Ermo Mäeots pidas õnnestumiseks seda, et n-ö sport ja kultuur said taas kokku ning ei olnud vaja arvet pidada, kui palju ja keda kutsuda.
Mäeotsa arvates sidus nooruslik pop-folk tantsu- ja laulukava nii paiga, ürituse kui osalejad toredaks tervikuks, mida õhtujuht Janno Elmi mõnusalt ja tempokalt vedas. DJ Eiki Nestori poolt valitud hea muusika lõi olemismeeleolu, kohalikud tegijad pakkusid süüa-juua ning silmanurgast märkas ta, et Kultuurkapitali fotosein leidis samuti agarat kasutamist. Õhtu õnnestumise taga oli tema sõnul Kärdla Kultuurikeskuse, Hiiumaa Spordikeskuse ja vallavalitsuse hea koostöö.
Kõige enam preemiakandidaate – kuus – oli esitatud kultuurivaldkonna aastapreemiatele. Ka tunnustuspreemiate puhul oli ekspertgrupil valikuvõimalus. Spordivaldkonna aastapreemiad on kokkuleppel juba aastaid antud Hiiumaa parimale mees- ja naissportlasele ning sinna üldjuhul teisi kandidaate ei esitata. Kultuuripärli preemiale oli seekord kolm kandidaati. “Preemiate määramise juures pidas komisjon tõsise arutelu, kuid alati jõuti ühisele otsusele,” nentis Mäeots.
Tunnustuspreemia suurus oli sel korral 500 eurot, aastapreemia 1000 eurot. Elutööpreemiana anti üle 3000 eurot ja Kultuuripärli preemiana 2500 eurot.
Hiiumaa kultuurkapitali ekspertgrupi esimehe Anton Kaljula andmetel on preemiasumma tänavu kokku 15 000 eurot.
