Nii eelmisel kui sel aastal on udu tõttu päris suur hulk Kärdla lennujaamas maanduma pidanud regulaarlende ära jäänud või hilinenud.
2013. aasta aprillis, kui Kärdla lennujaama garaaž sai nurgakivi, lubas tollane Tallinna lennujaama esindaja, et aastatel 2014–2017 on kavas lennujaamale soetada kaasaegne GPSpõhine täppismaandumisseade, millest lennujaam pikalt puudust tundnud.
Tallinna lennujaama korporatiivkommunikatsiooni ja äriarenduse juht Priit Koff kinnitas, et teenuse osutamine Kärdla lennuväljal on otseselt seotud eri aastaaegade ilmast tuleneva heitlikkusega. “Saare ja mandri vahelist lennuliikluse lennuohutust ja regulaarsust mõjutab eeskätt udust või tihedast lumesajust tingitud piiratud nähtavus,” täpsustas Koff, et mere lähedusest tingitud keerulisemate ilmastikuolude tõttu jäi möödunud aastal ära 29 regulaarlendu.
Koff ütles Hiiu Lehele, et teema võetakse päevakorda järgmisel aastal. Siis on ettevõttel kavas koos ASiga Lennuliiklusteenindus Kärdla lennujaamas välja töötada GPSpõhise mittetäppislähenemise protseduurid ehk GNSS (Global Navigation Satellite System). Koffi sõnul on GNSS lähenemisprotseduurid tänapäeval Euroopas ja Skandinaavias enimkasutatavad süsteemid. Selle rakendamine parandaks lendude regulaarsust kuni 50 protsenti eeldusel, et ka lendu opereeriv õhusõiduk ja meeskond omavad vastavat aparatuuri ja pädevust.
Küsimusele, miks seda tehakse alles järgmisel aastal, vastas Koff, et GNSSlähenemise protseduuride väljatöötamine eeldab Kärdla lennuliiklusala uuendamist, mille käigus rekonstrueeritaks lennurada ja perroonid, vahetataks välja lähenemis- ja rajatuled ning tehtaks muid töid. “Nende tööde tegemiseks otsitakse katteallikaid koostöös omaniku ehk riigi esindajatega,” selgitas Koff.
Tallinna lennujaam osutab Kärdla lennujaamas lennujaama käitamise teenust vastavalt riigi poolt ettenähtud mahule. “See koos liini keskmise reisijate arvuga määrab ka investeeringute majandusliku põhjendatuse,” selgitas Koff.
Kuigi lendude ärajäämine mõjutab ka reisijate arvu, sh reisijate valikut, millega mandrile minna ja sealt tulla, ei mõjuta Koffi sõnul lendude ebaregulaarsusest tingitud väiksem reisijate arv Kärdla-suunalise lennuliikluse reisijatemahtu sellises ulatuses, et muudaks väga mahukate investeeringute tegemise majanduslikult põhjendatuks.
