Tänases Hiiu Lehes kirjutab Inge Talts, et võib juhtuda, et Hiiumaal ei ole uuest aastast enam võimalik välja saata teist kiirabibrigaadi.
Jah, väljakutseid on meil vähe, aga kui tõesti tuleb kaks kiiret väljakutset saare eri otstesse? Või, hoidku jumal selle eest, juhtub mingi õnnetus, kus kannatada saab rohkem inimesi?
Kuidas sel juhul tagatakse hädaolijale kiirabiteenus?
Sotsiaalministri määrus kiirabibrigaadi tööjuhendi, koosseisu ja varustuse nõuete kohta ütleb, et kuni kolme kiirabibrigaadi pidaja peab tagama töökorras lisavarustuse olemasolu veel vähemalt ühe kiirabibrigaadi ulatuses, kui kiirabibrigaade on rohkem, siis ühe varustusekomplekti iga kolme brigaadi kohta.
Hiiumaa haiglal oli üks lisavarustusega auto olemas, personal komplekteeriti vajadusel haiglast.
Nüüd on kiirabibrigaadi pidaja ehk Põhja-Eesti regionaalhaigla mandril. Kindlasti on neil piisavalt varubrigaade, aga kardetavasti on need sealpool merd. Kerkib küsimus, kuidas tagatakse lisabrigaad hädasolevate hiidlaste jaoks? Kas saarel on olemas ka teine täisvarustuses auto? Kuidas komplekteeritakse häireolukorras selle personal?
Imelikult käivad need asjad siin Eestimaal: väidetavalt ei tahtnud PERH sugugi Hiiumaa kiirabiteenust endale saada, meie haigla ei tahtnud teenust ära anda, aga reforme muudkui tehakse.
Ja kiirabireformi korraldaja Üllar Kaljumäe loodetud elegantne lahendus paistab olevat kokkuhoid hiidlaste turvalisuse arvelt – arstibrigaadi asemel õebrigaad ning üks ja ainus kiirabibrigaad ilma varubrigaadita.
3. jaanuar 2014
