Haridus- ja teadusministeeriumi teenistuslik järelevalve leidis Hiiumaa ametikooli direktori Ülo Kikase töös hulgaliselt rikkumisi. Muuhulgas kohustati direktorit tagama töötajate privaatsus lähtudes põhiseaduses ja töölepinguseaduses kehtestatud nõuetest.
Märtsis algatas tollane haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski töötajate pöördumise alusel ametikoolis teenistusliku järelevalve. Kontrolliti õppeasutuse juhtimist õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel ning personalijuhtimist lähtudes õigusaktidest, kooli põhimäärusest ja direktori ametijuhendist.
17 ettekirjutust
26leheküljelises järelevalveakti kokkuvõttes on kirjas, et kooli direktor ei ole täitnud kutseõppeasutuse seadusest ja kooli põhimäärusest tulenevaid ülesandeid, ega ka oma ametijuhendist tulenevaid ülesandeid. Täitmata ülesannete loetelu on päris pikk, poolteist lehekülge.
Eelviimases punktis märgitakse, et direktor ei ole taganud õiguspärast õppekasvatustööd ja arendustegevust. “Kooli direktor ei ole täitnud oma ametijuhendist tulenevat ülesannet tagada süsteemse ja tulemusliku juhtimisega kooli igakülgne areng ning kooli tegevuse õiguspärasus,” on aktis kirjas.
Veel viidatakse, et viimase nelja aasta jooksul on korduvalt juhitud direktori tähelepanu personalijuhtimise arendamise vajadusele ning tehtud ettepankuid vajalikeks tegevusteks. “Direktor ei ole oma tegevuses personalijuhtimise valdkonnas tehtud ettepankutega osaliselt või täiel määral arvestanud,” sedastab akt.
Aktis, mille on allkirjastanud ka ministeeriumi kutseharidusosakonna juhataja ja ametikooli nõunike kogu liige Teet Tiko, tehakse direktorile 17 erinevat ettekirjutust. Näiteks punkt 4.13 kohustab direktorit: “Tagada töötajate privaatsus lähtudes põhiseaduses ja töölepinguseaduses kehtestatud nõuetest. Koheselt.”
Direktor lahkub juulis
Kikas esitas 30. märtsil avalduse töölepingu lõpetamiseks ja tema viimane tööpäev on 31. juuli.
Küsimusele, mis on lahkumise põhjuseks, vastas Kikas, et 2014. aastal karmistusid riiklikud nõuded ja sellega kaasnes vajadus kogu õppetöö ulatuslikuks ümbermõtestamiseks ja -korraldamiseks. See omakorda nõudis uut taset kooli juhtkonna töös.
“Jaanuaris 2015 läbi viidud muudatused juhtkonnas tõid paratamatult kaasa ulatusliku kollektiivi protesti ja usalduskriisi,” selgitas Kikas.
Enda veaks nimetas ta, et kooli juhtkonna probleemide lahendamisega läks liiga kaua aega. “Minu lahkumine võimaldab kiiremini taastada töörahu kollektiivis ja ehk oli ka aeg anda võimalus tulla uuel juhil, värske pilgu ja uute ideedega,” rääkis Kikas.
Ametis seitse aastat
Veidi enne lahkumist, 14. juulil täitub Kikasel seitse aastat ametikooli juhi ametis.
Kikas ütles, et oluline osa soovitust sai selle ajaga tehtud või vähemasti algatatud. Kõige olulisemaks peab ta seda, et kool on märksa paremas olukorras kui seitsme aasta eest. Positiivsete arengutena nimetas ta väljastpoolt Hiiumaad õppijate osa kasvu
u 30 protsendi võrra. Samuti uut, restaureerimise õppesuunda, õpilaste regulaarseid välispraktikaid Inglismaal, Portugalis ja Hollandis ning uuendatud ja akrediteeritud õppekavasid.
Veel märkis ta, et õpilaskodusse ja peahoonesse on
viimastel aastatel investeeritud üle 3 miljoni euro, käimas on peahoone restaureerimine ja Suuremõisa külastuskeskuse loomine.
Edasiste plaanide kohta ütles Kikas, et eelistab elada ja töötada Hiiumaal.
Umbusaldusavaldus
Tänavu jaanuaris pöördusid kooli töötajad kooli nõunike kogu poole avaldusega, mille allkirjastasid 26 töötajat 40st.
Kirjas heidetakse Ülo Kikasele ette pedagoogilist ebakompetentsust, ebaprofessionaalset juhtimist, kooli ressursside ebaefektiivset kasutamist, töötajate ebavõrdset kohtlemist, õppetöö vähest väärtustamist ja juhile vajalike isikuomaduste puudumist.
Tuuakse näide, et direktor ei ole ametis oldud aja jooksul andnud ega ka külastanud ühtki tundi ning seepärast ei hooma õppeprotsessi olemust ja sellega seonduvat ega oska ka seda tööd piisavalt väärtustada ning keskendub oma tegemistes kõigele muule.
Teiseks leiavad kirja koostajad, et ametikooli personalipoliitika ja palgakorraldus on süsteemitud, läbipaistmatud ja iganenud. Ühe näitena toodi pöördumises tööjõu suur voolavus olulisimatel töökohtadel.
Kirja lõpetas kooli töötajate palve koolipidajale st ministeeriumile, reageerida kiiresti, leida tekkinud olukorrale lahendus ning taastada töörahu ja vastastikune usaldus.
