Kodus saame pesumasina tööle panna ööseks kui elekter odavam. Sel tunnil, kui elekter börsil tuhat eurot maksab, saame parajasti mittevajalikud elektriseadmed välja lülitada, et kulusid kokku hoida.
Nüüd hakkavad sama tegema energiamahukad tööstusettevõtted, sest äkk-kulutused elektrile ja gaasile on kasvanud üle ettevõtete taluvuspiiri. Ja see on juba suurem probleem.
Möödunud nädalal seiskas paisunud energiakulude tõttu tootmise Kundas asuv puitmassitootja Estonian Cell, mis võib olla Eesti energiamahukaim tööstusettevõte.
Vaatamata osaliselt fikseeritud sisseostuhindadele kulus Estonian Cellil novembrikuus elektri ja gaasi peale 1,5 miljonit eurot rohkem kui tavaliselt. Ettevõtte viimaste kuude energiaarve on kokku olnud üle 5 miljoni euro kavandatust suurem.
Sama tegi eelmisel nädalal Hiiumaa energiamahukaim ettevõte AS Dagöplast – seiskas ekstruuderid, et toodete hinnale mitte peale maksta. Toodete hinnatõus aga tuleb nagunii, ütlevad ettevõtjad, ja mitte ainult Dagöplasti toodetele. Kõik see tuleb kõigil meil, tarbijatel kinni maksta.
Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe palus kirjas peaminister Kaja Kallasele rakendada täiendavaid meetmeid, et ebanormaalselt kõrged elektri- ja gaasihinnad ei pärsiks energiaintensiivse tööstuse konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel.
Valitsuse seni rakendatud abimeede, võrgutasude osaline vähendamine, on elektri hinnaralli kõrval köömes ehk sisuliselt olematu mõjuga, tõdeb Dagöplasti tegevdirektor.
Puusse pandud detsembri alguse ilmaennustus, paljude elektrijaamade korraga remondisolek ja kummalise hinnastamisskeemiga NordPooli tekitatud olukord elektriturul sunnib küsima, kas meid peteti. Liitus ju Eesti elektribörsiga reklaami saatel, et kõik tarbijad hakkavad
2013. aastast elektrit ostma vabaturult ja elektri hind kindlasti langeb ning suureneb elektrivarustuskindlus. Läks aga vastupidi.
14. detsember 2021
